Kuidas elus edasi jõuda?

Varsti vaja jälle minna Maksuameti ukse taha kerjama, et mingeid pabereid kätte saada, aga seniks paneks jälle mõned mõtted kirja. Mõtted, mis on suuremad, kui elu ise.
Keegi küsis minu käest, millised naised mulle meeldivad. Tegelikult on see väga keeruline küsimus. Hakkasin selle peale päris tõsiselt mõtlema ja sain aru, et küsimus ei ole päris õigesti püstitatud, kuna naisi on ju mitmeks otstarbeks. Samamoodi, nagu naiste jaoks on mehi mitut sorti (praegu suudan välja mõelda, et mees võib naise jaoks kanda kolme erinevat funktsionaalsust - rahakott, keppar, elukaaslane v. laste isa.) on ilmselt ka meeste jaoks erinevaid naisi erinevateks elu juhtumiteks. Ma ei kujuta hästi ette naist rahakoti funktsiooni täitmiseks, kuigi kindlasti on piisavalt mehi, kellele ka see asi võõras ei ole. Aga kindlasti on selliseid, keda veidi tõsisemalt võtta ja selliseid, kellega võiks veidi mürada, kui tsiteerida ühte Eesti tuntud kultusfilmi. Mingit elukestvat suhet suvalise naisega, kellel on küll hea raam, aga muidu on loll, nagu Liis Lass, ei kujuta mina küll ette. Samas oleks väga vale öelda, et ei paneks... Paneks ikka, aga muud ei ole sellistega paraku midagi teha. Isegi, kui nad on endale mingist erakõrgkoolist raha eest või siis hea suhuvõtmise tagajärjel mingi diplomi soetanud. Nii et küsimus, millised naised meeldivad on võimalik väga erinevalt formuleerida. Mürada võib pea kõikidega, peaasi, et nakkuseid ja emotsionaalseid tagasilööke ei tule, aga elukaaslaseks ikka mingit suvalist augukest ei tahaks. Nii et siis sellised mõtted naistest. Ilmselt tuleks nüüd feministid suure vikatiga ja hakkaks minust seibe lõikama ühe teatud elundi küljest sellise jutu peale (seksism, shovinism ja jumal teab veel, mis -ism). Aga raske arvata, kas mind selline asi ka kotiks...
Täna siis on jällegi vaja minna esivanemate maale Hiiumaale. Saab ehk jälle mõned ilusad loodusfotod teha ja vanemate terviseks mõned liitrid viskit ka ära joodud. Eks sellest jälle üks söömise ja joomise orgia tuleb. Mis muud. Aga kõigepealt tuleb lõbus praamisõit üle elada. Elukestev praamisõit. Õnneks unustasin eile Ekspressi ostmata, nii et saab vähemalt sedagi lugeda. Ei pea päris igavuse kätte ära surema.
Ah jaa ja siia lõppu tervitused ka Pärnu rahvale ja Estonian Airi rahvale :)