
Aga nüüd siis päeva põhiteema juurde. Kuulukse, et viimases Cosmos oli tutvustatud uut mehetüüpi - beetamees. Kahjuks ei ole seda ajakirja viimasel ajal enam käeulatusse sattunud. Loeks huviga. Ja üldse mitte sellepärast, et ma peaks seda kuidagi tühiseks või mõttetuks ajakirjanduse väärarenguks, vaid sellepäerast, et seal kirjutabki suht palju just seda, mida keskmine naine silmas peab ja mõtleb. Tore oli kuulda, et Eesti naine on enda jaoks avastanud uue mehetüübi - beetamehe. Nagu ma aru sain, tähendab see sisuliselt suht sama, mis homomees, ehk et siis sellise mehega keppi teha ei kõlba, küll aga sobib temaga koos ennast rahvale näidata. Ehk et siis umbes sama, mis teatrisse sülekoera (näiteks tüüpi chihuahua) kaasa võtmine... Et on selline mees, kes hoolitseb, teeb välja on hea sõber, aga muid soove ei ole. Selles viimases muidugi naised eksivad rängalt, sest erinevalt homomeestest on nö. "beetamehed" ikkagi mehed. Olgugi, et keskmisele Eesti naisele sobimatud. Aga ehk areneb seegi arvamus edasi ja beibed saavad aru, et normaalne mees ongi selline beetamees, mitte mingi räige mahhomees. No vot siis. Selline mõte siis tekkis seoses selle infokilluga.
Nüüd siis söödi toast ka veel välja. Nõiamoorist valdkonnajuht keeras kõik lambid näkku, kuigi teab küll, et ma seda valgust ei talu. Nii palju toredaid inimesi on meil ikka. Kui kõik eestlased üksteisest niipalju hooliksid, poleks enam ammu ühtegi eestlast alles. Või nagu keegi tark inimene kunagi on öelnud - kui Sul on sellised sõbrad, siis pole vaenlasi vajagi. Meie puhul siis kehtiks see umbes nii, et kui Sul on sellised töökaaslased, siis pole konkurente vajagi...
Aga tunneli lõpus on siiski sõbralikumat valgust näha. Nädalavahetuseni on jäänud 1 tund ja 8 minutit. Ja alati võib veidi varem jalga ka lasta :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar