teisipäev, 1. september 2009

Lapsed kooli

Täna on siis see tore päev, kus linn kubiseb uimerdavatest alaealistest, kes ranits näpus kooli poole ja kooli poolt tormavad. Eestlased viisid õpetajatele astreid ja roose, venelased nelke. Muidu ei olnud vahet midagi. Ja sebrade juures seisavad mornide nägudega ja kollaste jakkidega miilitsaonud ja tädid. Kõik algab taas, ainult et väga ebatüüpiliselt pilviselt ja kerge tibutamisegagi (masu?)... Seoses sellega mõtlesin, et tõmbaks väikeseid paralleele tööinimeste ja kooliinimeste seltskondade vahele. Tegelikult ma tean, et paljud arvavad, et kui kool läbi, siis elu muutub ja kaovad sellised klassivahed, nagu me neid koolis tunneme. Aga mul on Teile uudis, kallid koolilapsed - sittagi ei muutu. Aga sisuliselt võib inimesed koolis ja ka kontoris jagada kahte põhigrupeeringusse (kindlasti on neid veel, aga ma ei viitsi praegu väga sügavuti ja psühhosomaatiliselt asja süüvima hakata. Igal juhul, here we go:

1. Ülbik - ilmselt tüüpilisim koolistereotüüp. Inimene, kes juba esimesest päevast hakkab teistega tüli norima ja sitta loopima. Koolis tavaliselt ka teistest veidi tugevam ja võibolla ka vanem kodanik, kes omab tavalisest oluliselt väiksemat aju ja peenist, aga sellevõrra suuremat ego. Üldjuhul võetakse ette nohikud (sest nende muskel on samavõrra väiksem, kui nende aju suurem, võrreldes ülbikutega) või lihtsalt erinevad inimesed (kuigi siin võib peituda oht peksa saada, sest erinev ei tähenda veel füüsilist allajäämist ja tegelikult on ülbikul tema tohutu ego kõrval ka tohutu alaväärsuskompleks, millega seoses ta tegelikult kardab ise peksa saada rohkem, kui midagi muud, sest tema maine vajab ju ometigi kaitsmist). Hea variant on, kui klassis või koolis on üks ülbik, sest ülbikud on ka väga osavad grupeerumises ja seoses sellega on oht peksa saamiseks isegi neil kodanikel, kes tegelikult on nii vaimselt, kui ka füüsiliselt ülbiku üksikisendist igal juhtumil üle. Aga kui ülbikud grupeeruvad (nagu see toimus ka näiteks minu koolipõlves), siis on sitt lugu. Ja kui ka pedagoogidel on suht savi, mis toimub, siis ei olegi midagi muud teha, kui nentida, et sitt lugu küll, aga kui elada tahad, siis tuleb väljuda kehvemal juhul akna kaudu... Töökeskkonnas on muidugi füüsiline mõjutamine suht ebatõenäoline, kui just ei ole tegu elukutseliste ragbimängijatega, seega saavad ülbikud ennast kenasti välja elada psühholoogilises sõjas. Igasugune seljataga pasaga loopimine, kõrgema seisundi ärakasutamine jne on ere näide ülbikutest, kes on mingil minule arusaamatul põhjusel suutnud kooli lõpetada...
Ajumaht - 2; välimus - 6; suhtlemisoskus - 3; ihuramm - 8; rahakoti paksus - 6
1.1 Spordipoiss - tegelikult suht lähedane lihtsalt ülbikule, vahe seisneb lihtsalt selles, et kodanik on ennast suutnud jõusaalis ka kenasti punni ajada, et saaks nohkarile molli sõita. Muidugi on ka neid sportlasi, kes ei tegele jõutõstmisega, vaid mõne kestvusalaga, aga põhimõte jääb samaks, sest kes meist siis ei teaks fakti, et spordipoiss oli trennis, kui jumal ajusid jagas. Paraku on ka täna kooliõpilaste hulgas neid, kes miskipärast arvavad, et nende tulevik ongi olla staar spordiareenil ja haridus, haritus ja teadmised on suht mage teema, mis rohkem igasugu brainiacide eralõbu. Eks see kurb üllatus neid peale kooli lõppu tabab, kui selgub, et tegelikult on tegemist küll Kivi-Vigala tugevaima odamehega, kelle odakaared ulatuvad isegi 60 meetri taha, aga paraku isegi Eesti mastaabis ei ole teha mitte sittagi... Ja siis ongi meil veel üks Värnik, ainult et oda ka veel ei lenda. Sitt lugu, mis ma oskan öelda. Kuna juba eelmises kirjelduses sai välja toodud, et füüsilise mõjutamisega on töökeskkonnas suht kehvad lood, siis on spordipoisi tulevik ilmselt veelgi kehvem, sest temasugune ei oska isegi sõnadega midagi teha. Sõnavara koosneb põhiliselt sõnadest "möhhh", "Ömmm" ja lausetest "parem äär, parem äär, jookse jookse..." millega just kaugele oma karjääriredelil ei sõua... Kui just endale mingit spordiklubi ei tee, aga sellega me teame kõik, kuhu jõuavad dzuudomehed ja muud sportlased...
Ajumaht - 1; välimus - 5; suhtlemisoskus - 1; ihuramm - 10; rahakoti paksus - 5

1.2 DJ - jah, minu ajal oli selline vend ka veel koolis tegija. Kas ta nüüd ka enam on... Mnjah, vist enam mitte niiväga, sest igaüks oskab arvutis lugusid kokku miksida ja koolipidusid vist ka enam eriti ei tehta... Vähemasti mina ei ole kuulnud. Aga selle kodaniku puhul mängivad ilmselt põhirolli mitte niiväga tema enda omadused, vaid tunnetus, et tema on maailma naba. Sisuliselt on tegemist samasuguse suurushullustuse põdejaga, nagu need vennad, kes kesklinnas paar aastat tagasi aknaid sisse peksid ja karjusid "vsjooo naashe, vsjooo naashe". Hiljem muidugi tuli kainenemine ja arusaam, et keegi pole karistamatu (kuigi karistused olid muidugi naeruväärsed...). Sama efekt ilmselt tekib ka DJ tüüpi inimesel, kui kool läbi ja austajatehordid (pole vahet mis soost) on kuhugi ära kadunud. Siis on käes see hetk, kus tuleks ise millegagi hakkama saada, aga kuna seda ei ole kunagi tehtud, siis on väga kehvad lood. Ilmselt võiks samasse patta panna ka rikaste inimeste võsukesed, kes on harjunud sellega, et kõik tehakse ette ja taha ära ja ise ei pea oma kaunist peakest üldse vaevama. Ja kui siis masu vanemate kukrukesed kenasti lagedaks teeb või lihtsalt kokkupõrge kalluriga esivanemad rediseid vaatama saadab, siis on ikka täiesti (vabandage väljendust) neegri persses... Ka tööl on selliseid näha, kes on kogu ellu kõik kuldkandikul ette saanud ja kui nüüd oleks vaja ise tööd teha ja vaeva näha, siis on kusi majas. Ja siis minnakse teiste juurde oma šarmiga lööma... Paraku on tööinimesed juba suht arenenud (nojah, kui spordipoisid välja arvata) ja lihtsalt ilusate silmade eest keegi midagi tegema ei hakka.
Ajumaht - 1; välimus - 8; suhtlemisoskus - 7; ihuramm - 3; rahakoti paksus - 10

1.3 Iluinimesed - loogika mängib jälle oma julma mängu - need on need inimesed, kes ei pea suurt pingutama, sest välimus teeb oma töö (eksju on nummi poiss siin pildi peal, väga kompu :p). Väike lohukestega naeratus ja õpetajad on valmis panema kasvõi kuue, kui see peaks väikese tüdruku või poisi soov olema. Kõik on ju iseenesest tore ja tegelikult ei tarvitse iluinimene isegi ülbik olla, seega võime ta panna selle 1.3 alla suht tinglikult, sest ega iluinimene ei pea kuri olema. Ega isegi mitte klassikalises mõttes loll, sest ta oskab ju vägagi hästi oma välimust ära kasutada, et saavutada oma tahet, mis on ju iseenesest vägagi hea omadus. Probleemid algavad tavaliselt isegi mitte koolis vaid just hilisemas elus, kui minnakse tööle, saadakse vanemaks, tulevad kortsud ja muud ilmselged vanadusele viitavad väikesed iluvead (me käik määrime igasugu kreeme ja jama endale peale, aga vanemaks jääme ikka) ja siis äkki selgub, et kui minnakse näiteks juhataja juurde ja tehakse kelmikas nägu, pilgutatakse silma ja õõnestatakse endale vajalikud lohukesed põskedesse, soovides eriteeneid oma tagasihoidliku isiku suhtes, siis äkki vaatab juhataja põlglikult lontis põskedesse tekkinud lohukesi, krabab noorel blondil sekretäril kannist ja kamandab sind hoopis tööle... Ja siis on pettumist oi kui palju... Sitt lugu küll, kui kolmekümneselt selgub, et elu on otsa saanud. Ja kui siis harjumusest, et kõik tuleb niisama, tuleb lahti saada ja parema tuleviku nimel hoopis tööd tegema. Selleks ajaks on ka vastassugupoole paremad esindajad ka juba kinni ja nooremad mõistagi vana kubu enam ei taha. Ehk siis löögid allapoole vööd nii ametialaselt, kui ka eraelus.
Ajumaht - 3; välimus - 10; suhtlemisoskus - 5; ihuramm - 2; rahakoti paksus - 6

2. Jobu - ehk siis inimene, kes nende edukate ja osavate ja ilusate silmis on jobu. Kas ta seda ka tegelikult on... Nojah, eks see muidugi paistab hilisemas elus paremini välja. Igal juhul on jobu punktis 1 ja 1.1 mainitud kodanike peksukott ja lõbustusvahend. Tihti juhtub, et jobud leiavad ennast pimedatest ruumidest, tüdrukute wc põrandalt, puu otsa riputatuna, kooliasjadeta, alasti, solgiga üle kallatuna and you name it, mis veel... Punktides 1.2 ja 1.3 toodud kodanike silmis jobud üldjuhul demolekuliseeruvad, ehk siis neid lihtsalt ei eksisteeri nähtavas maailmas. Võimalik, et kusagil paralleeluniversumis, aga sellele üritavad iluinimesed ja DJd lihtsalt mitte mõelda, sest esiteks oleks isegi see nende jaoks vastik ja teiseks tuleks mõelda, mis paneb ju pea valutama ja ajab higistama, mis ei oleks üldse hip, ega pop. Ega cool. Jobu samas ise on suht sõbralik ja mitmeti nutikas kodanik, kes õpib ka ülbikute teelt kõrvale hoidma, kui ta on aru saanud, et jobude klassi kuulumine on paratamatus ja vastuhakk mõttetu. Tööelus on jobud tavaliselt (juhul, kui neil ei ole osavalt õnnestunud jätta endast mulje, kui väga lahedatest inimestest, kes kooliajal tegid kõvasti sporti ja olid oma kooli DJd) inimesed, kellest sõltub ettevõtte tulevik. Kui igasugu jutumehed ja alfaisased on niisama mõttetu pagas, siis jobu teeb tegelikult ka töö ära. Ja juhul, kui ka ettevõtte juht on välja kasvanud jobude hulgast (mida siiski üldjuhul ei juhtu), siis võib isegi juhtuda, et saavutatakse ülemaailmne edu (näited - Apple inc, Microsoft jne... Sisuliselt kõik maailma edukad ettevõtted...).
Ajumaht - 8; välimus - 2; suhtlemisoskus - 5; ihuramm - 3; rahakoti paksus - 5

2.1 Geenius - inimene, kes on lihtsalt ajukubatuurilt teistest nii palju üle, et teised ei saa temast lihtsalt aru, isegi kui nad seda sooviks. Geenius viskab tihti nalja teemadel nagu kvantfüüsika, molekulaarbioloogia, nanotehnoloogia jne jne. Võimalik ka et näiteks hoopis kunstiteemadel, kas ikka Dali oli dada või ei olnud... Igal juhul ei saa 99% inimestest 99% tema jutust mitte midagi aru ja seoses sellega lõppeb koolis vestlus geeniuse jaoks pimedates ruumides, tüdrukute wc põrandalt, puu otsa riputatuna, kooliasjadeta, alasti, solgiga üle kallatuna and you name it, mis veel... See ei tähenda aga, et kui seesama geenius leiutab 15 aastaselt teleporteerumisseadme, ei võiks ta veel täiesti täisväärtuslikku elu elada, sest tihtipeale on geenius tegelikult väga osav pidutseja ja kui ta leiab omasuguse vastassugupoole esindaja, siis ka tõenäoliselt suht oskuslik suhtleja (kuigi seda ei ole veel keegi näinud...). Tööelus selliseid üldiselt ei kohta, nende koht on siis kas kusagil eralaboris (või militaarlaboris) midagi leiutamas, või Playboy mansionis lõbusasti aega veetmas, kui leiutus tehtud.
Ajumaht - 11; välimus - 2; suhtlemisoskus - 1; ihuramm - 1; rahakoti paksus - koolis 0, pärast 10.

2.2 Subkulturist - see on inimene, kes on väga süüvinud mingisse subkultuuri. Minu ajal olid sellisteks hevimehed ja punkarid, nüüd siis ilmselt igasugu emod ja gootid ja muud karvased ja sulelised. Ühesõnaga kõik, mis on veidigi erinev peavoolust. Ehk et siis kui Sa ei sõida 84 aasta bemmuga, ei kuula kas a)gippgoppi või b)träänss või c) breikbiiti ja ei kanna vastavaid riideid, siis oled Sa lihtsalt lootusetu downer ja võid minna ennast kuuri taga maha lasta (või siis emode puhul endal veenid läbi nüsida nüri žiletiga). Meil jäi küll täiesti vahele selliste indieinimeste generatsioon, kes oleks ka ilmselt olnud samasugused luuserid. Igasugused muud huvid, mis ei hõlma hängimist, tšillimist või niisama jobutamist (täiskasvanud kusjuures ei hängi ega tšilli, vaid egotripivad (sellise toreda väljendi leiutasin eelmine nädalavahetus)) on samuti out. Ausalt öeldes on väga raske öelda, kuhu need inimesed peale kooli lähevad. Eks mõned lihtsalt saavad sellest välisest subkultureerimisest üle ja hakkavad nö. "korralikeks inimesteks", teised lihtsalt jätkavad valitud suunda väljendades ennast kunstis (kujutavas või misiganes muus vormis), ilmselt Ivo Uukivi on ellu lõpuni Rott, tahab ta seda või mitte. Kuigi ilmselt ikka tahab.
Ajumaht - 7; välimus 1/10 (kuidas kellelegi); suhtlemisoskus - 6; ihuramm - 3; rahakoti paksus - 6
2.3 Sügavalt pohhuist - inimene, keda lihtsalt ei huvita. No lihtsalt ei huvita. Ei tegele ta kellegi kiusamisega, ega mingite subkultuuridega. Ei ole rumal inimene, välja ei paista, esile ei tüki, kooliväliseid tegevusi ei oma. Joob õlut juba varajasest noorusest. Teeb trenni ka, kui viitsib (ja kui meelde tuleb). Õpib ka kui viitsib (ja kui meelde tuleb). Intelligents on tavaliselt kõrgem, kui ümbritseval elukeskkonnal, aga ei viitsi seda potentsiaali kudagi tööle panna. Elu on üldjuhul lill. Kui mõni eriti pealetükkiv ülbik hakkab mörisema, siis sõidab Sügavalt pohhuist talle lihtsalt torni ise eriti huvitumata, millised võiks olla tagajärjed. Aga üldiselt ei panda Sügavalt Pohhuisti üldiselt tähelegi, esiteks sellepärast, et ta ei viitsi suhelda ja teisalt sellepärast, et ta ei viitsi ka eriti koolis käia. Kooli lõpetab selline inimene keskpäraste tulemustega. Tööd ta ei otsi. Töö tuleb ise tema juurde. Karjääri ta ei tee, karjäär tuleb ise tema juurde. Ja üldjuhul jõuab ta süsteemis suht kõrgele, sest tal on lihtsalt nii pohhui, et mitte midagi ei lähe ka totaalselt peesse. Kui tal täiskasvanuna raha ei ole, siis ta lihtsalt leiab raha. Ja kui ikka raha ei ole, siis tal on pohhui. Õlleraha ikka on. Ja kui siin ei ole, siis on mujal. Sügavalt Pohhuist on väga hea suhtleja, kui ta viitsib seda olla. Aga kui ei viitsi, siis on tal pohhui. Ja kui tal ükskord tuleb minna liiva madisele külla, siis võib olla suht kindel, et tema matustel ei osale eriti palju inimesi. Aga arvake ära, kas see huvitab Sügavalt Pohhuisti? Ei, sest tal on siis juba väga sügavalt pohhui.
Ajumaht - 8; välimus - 5; suhtlemisoskus - 10 (kui viitsib); ihuramm - 6; rahakoti paksus - pohhui pole või (ehk et siis kui on, siis on, kui ei ole, siis tuleb...)?
Sellised tüübid siis... Mis ma muud oskangi öelda? Ilusat kooliaasta algust kõikidele.