Et siis järjekordne nädalavahetus on lõppenud ja see möödus peamiselt vana sõbra - televiisori seltsis. Absoluutsed kõrghetked olid muidugi "Eesti Laul 2009" ja pühapäevane "Tõehetk", aga vaatamiskõlbulikuks osutus ka "Ärapanija" ja "Vabariigi kodanikud" saate kordus pühapäeval.Aijaa, ja muidugi "South Park" pühapäeval, mis oli absoluutne klassika. Lisaks sellele sai tehtud ennast ka raamatukogu liikmeks laupäeval ehk et siis enne seda, kui ilmus antud artikkel - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=21162435 (jumal küll ma olen ikka trenditeadlik :))... Ja pika ja tõsise töö tagajärjel lisatud vannitoa seinale dushihoidja (jumal küll ma olen ikka töökas :))
Aga nüüd siis ehk telenädalavahetusest lähemalt.
1. "Eesti Laul 2009" - ETV Laupäeval 21 ja midagi minutit...
Iseenesest on ju tore, et ette on võetud selline tore laulukonkurs, nagu seda on "Eesti Laul 2009" (EL9), aga probleemiks on minu meelest see, et üritatakse pidevalt ennast eristada rahvusliku Eurovisiooni eelvoorust (see käis vist mingi 10 korda läbi, et meil on ikka OMA lauluvõistlus ja OMA auhind ja nii edasi ja nii edasi...). Tegelikult saavad ju kõik aru, et tegemist on sellesama paadamivisiooniga, mis ennegi, lihtsalt prk. Kõrvitsatele on antud karm käsk pidevalt kaagutada (ilma munemata), kuidas see ikka on meie OMA lauluvõistlus ja OMA auhind jne. Ja siis on täpselt samad mõttelagedad bimbod laval, kes esitavad Lõhmus, Laisaar, Paulus, Kotkas jne jne jne jne röhitsusi otse-eetris. Olgem ikka ausad. Tegemisel on jälle üks verbaalne väljaheide, mida saata Moskvasse taidlusfestivalile. Aga lauludest üldisemalt:
Lowry - "You Ain't What I Need". Nojah, mis ma oskan öelda. Minu isiklikku vastikust selliste khm "meeste" suhtes kõrvale jättes, pean ütlema, et paraku ei oska loori erinevalt mõnedest oma lähisugulastest (onust näiteks) laulda. No ei ole midagi muud öelda, kui ei oska. Mikrofoni ähkimises võis ju olla midagi väga dekadentlikku ja innovatiivselt neokonformistlikku 80ndate alguses, kui seda tegi keegi Mihkel Jaaksoni nimeline neegerstaar, aga paraku ei saa sedasama öelda valge mehe kohta, kes selle ähkimise kõrvale paraku mitte midagi muud ei paku. Rütm ikka seesama "ahh, olen Justin, uhh, olen Timberlake, ohh..." jne. No ei ole selles mitte midagi. Ärr ja Bee ei ole heas esituses ju paha muusika mingis situatsioonis või kohas, aga see oli antud muusikastiili räme mõnitamine ja väga hale koopia antud ala tipptegijate kõrval. hindeks annaks kümnepallisüsteemis 4 ja sedagi puhtalt sellepärast, et vähemalt oli lugu inglisekeelne, millest saadakse ehk vähemasti aru. Ja poisid ollid ka suht stiilipuhtalt vikerkaarevärvilised, mis euroviisu vaatajaskonnale kindlasti imponeerib...
Janne Saar - "I Am Too Good For You". Äärmiselt õõvastav. Lisaks sellele, et see minule tundmatu inimene Janne Saar (oleme ikka viisakad ja kirjutame nimed suure tähega...) ei oma kõige vähemalgi määral muusikalist kuulmist, ega rütmitunnetust, rääkimata lauluhäälest, ei olnud ka helilooja oma tööd vist kaine peaga teinud. Selliseid "öök, öök, armastuse vägi" laulukesi tümpsutaustaga on tehtud vist küll niipalju, et võiks oma allesjäänud elupäevad selle ilaga sisustada. Väga õudne - hindeks 1.
StereoChemistry - "Öösiti kõndides". Justkui nagu oleks midagi ja nagu ei oleks ka. Ühtepidi on ju huvitav uusi nägusid näha lauluvõistlustel ja selles suhtes tuult tiibadesse poistele, aga teisest küljest tuleb veel ikka palju harjutada... Ja kuigi mul ei ole taolise muusikastiili vastu mitte kõige vähematki, siis järjekordset (vististi juba viiendat) Trafficut meile tegelikult vist ikka vaja ei ole Eesti muusikamaastikule. Lisapunktid vähenevad suht sisutiheda teksti eest, mis eeldab Eesti keele tundmist, mida kindlasti ei saa eeldada Euroopa publikumilt... hinne 6.
Urban Symphony & Sandra Nurmsalu - "Rändajad". Emm, Laura ja viiuldajad? Ei tea. Huvitav kahtlemata ja Eesti turule teretulnud vaheldus, aga Eurovisiooni lauluga tegemist kindlasti ei ole. Laulja materjal jäi ka veidi nõrgaks. Sellise sümfoonikute tausta juurde oleks eeldanud tugevamat häält. Hindeid paneks kohe kaks tükki - 3 Eurovisiooni lauluna ja 8 Eesti turule...
Chalice & Maagiline Kuues - "Nelikümmend". Ei no, räme hea lugu iseenesest. Aga mis sellel Eurovisiooniga tegemist on? Nalja nabani, aga Eurolaulu kategoorias saab see lugu minu käest täpselt ühe punkti vähem, kui eelmine, ehk et siis 2 ja loo enese eest, kui võtta seda kui Eesti kuulajaskonnale mõeldud esitlusena, siis jällegi punkti rohkem, kui eelmine, ehk et siis 9.
Köök ja Kaire Vilgats - "Üürnik". Ma saan aru küll, et Köök ongi selline pulli ja süldibänd, aga sedakorda ei olnud isegi naljakas mitte. Väga vilets - 2.
Rolf Junior - "Fre:dom". See on nüüd täpselt selline lugu, mis läheks 100% Eurovisiooni publikumile peale. Lakutud poisid, lihtne viis, mõttetu sisu. Ainuke soovitus, mida vana suhtekorraldus ja turundusspetsialistina (jajah, muidugi...) võin anda, oleks see, et tausta palun laulma Loori Pihlapi ja Lauri Liiva... Kostüümid peaksid olema veel liibuvamad. Taustalauljatel näiteks sädelevad punased ja Rolfil endal kuldse ja valgega midagi. Ma arvan, et hr. Niit suudaks teha kindlasti midagi vastavale kogukonnale sobivat... Hinded siis täpselt nii, et Eurolauluks full 10 punkti, aga üldiselt ma sellist soga ei kuuleks, nii et 2.
Traffic - "See päev". Lauljal on muidugi väga ilus "pjeenikje hjeel", aga sellest üksi ei piisa. Minu arvates. Lugu iseenesest päris hea, aga Eurolauluks vast ikkagi mitte. Eesti keel jällegi... Hinne 6.
Ithaka Maria - "One Last Dance". Titicaca Maria on veel luustunumaks jäänud. Eks vist helimees pidi jällegi tõie jõuga nuppu väänama, et kondiklõbinat vaigistada. Eurolauluna polnud väga vigagi, kvaliteettootega aga kindlasti tegu ei ole. Eurole 8, loole 3.
Laura - "Destiny". Esimene mulje oli muidugi negatiivses mõttes vapustav. Kleit oli, nojah, kes nägi, see nägi ise. Aga samas selle loo juurde, nagu hiljem selgus, oli see isegi päris sobiv. Ainuke asi, mille koha peal (lisaks siis muidugi loo enese sisutühjusele) võiks veel norida, oleks see, et taustalauljad (programeerijad?) võiks ka ikka lauljad olla ja kogu õhustik võiks veelgi Kraftwergilikuma üldtooniga olla, et asja rõhutada. Ei olnud väga vigagi. Paneks Euroloona miskise 8 ja üldises mõttes kuulaks sellist asja isegi taustaks raadiost ilma suuremate oksepuhanguteta, nii et selles mõttes ka mingi 6 punkti...
Nii et siis sellised mõtted tekkisid seoses selle saatega... Aga
2. "Tõehetk" - Kanal 2, pühapäeval umbes vist pool kaheksa...
Ausalt öeldes ma ei jaksa seda saadet enam vaadata. Ja põhjuseks ei ole mitte see, et seal osalevad üldjuhul tähelepanuhaiged hariduseta töllmokad, vaid sellepärast, et saadet juhib Hannes Võrno. Jääme ikka, kurat, igaüks omade liistude juurde. No kallis Hannes, kes see siis niimoodi sellist saadet teeb? Täiesti nagu mõni eit kurat, no ei saa sellisega koos rallit sõita, kui tsiteerida Hannes Võrnot. Lugupeetud härra Võrno, sellise saate juures on täpselt kaks aspekti:
a) inimesed tahavad intriige
b) inimesed tahavad paljastusi ja veel rohkem intriige
No ei ole nii, et kui mingi kopikas võidetud ja küsimused hakkavad veidi raskemaks minema kui "kas Teile meeldivad pingviinid?", siis paneb Võrno kohe piduri peale ja soovitab raha välja võtta. No ei ole nii, et kui saatekülaline hakkab värvikalt kirjeldama, et kuidas ta kirikus altari taga seda va vanainimeste asja tegi koos oma poifrendiga, siis ütleb Võrno, et "jätame selle asja saladuseks, eks?". Mõttetu jobu, ma ei või. Kui inimene on sellisesse saatesse tulnud ja endale aru andnud (kui seda arunatukest üldse niipalju on muidugi), siis tulebki inimene panna nii piinlikku olukorda, kui võimalik. See ongi selle saate formaat, kurat võtaks. Ma kohe ei saa... Igas saates paneb Võrno saate formaadile täiega käru...
3. "Ärapanija" juubelisaade - Kanal 2, pühapäeval kell 20:35.
Kuigi "Ärapanija", on veidi kuluma hakanud, võib saadet siiski üldiselt kordaläinuks pidada. Rahva naeru ei oleks küll kuulda tahtnud. Mulle meeldib ise aru saada, millal on naljakoht ja millal mitte. Ka oli suht räige, kui rahvas hakkas mingit kosmotaimi kaasa laulma, aga üldiselt polnud paha retrospektiiv "ÄP" ajaloole. Ja Juur ja Oja sümpatiseerivad ka kindlasti väga nii mulle, kui ka paljudele teistele Eesti rahva liikmetele, kuigi mõnel korral "Rahva Omakaitse" sõbrana olen ma mõelnud, et Kivirähk teeks võibolla paremat huumorit. Kohati läheb Oja oma rööpast välja ja ei saa enam ise ka aru, mida öelda tahaks...
4. Et siis nagu peaks siin olema minu arvamus "Vabariigi Kodanike" kohta, aga võta näpust... Mis sellest ikka kirjutada. Mõtlemapanev vestlussaade, mille lahutamatuks osaks on RÄIGE poliitpropaganda kallitelt KE ajukääbustelt, keda siis sedakorda esindas Simpsonite perekonna noorim liige Kadri Simpson. Kahju, kui debiilikutele antakse raha eest ülikooli diplom ja lastakse reaalse riigivõimu juurde. Veel rohkem kahju on, kui sellist nurisünnitist peetakse arvamusliidriks. Ja kõige rohkem on mul kahju lapsest endast, kes ei saa aru, et suurem osa Eesti mõtlevast elanikkonnast tema üle irvitab, või vähemalt ei ole just eriti kõrgel arvamusel sellest vaesest puudega inimesest. Mina kuulun nende viimaste hulka, sest ei ole ilus haige inimese üle naerda. Keegi ei ole ju uurinud, võibolla on Keskerakonda kuulumine näiteks mingi eriti räige geneetiline mutatsioon, mille puhul jääb inimesel endal tõepoolest ainult käsi laiutada ja astuda sinna, kuhu vaja... See tasuks täiesti uurimist Geeniuuringute Keskuses, sest kui tegemist on geneetilise väärastumisega, siis on vähemalt selge see, et see ei nakka ja on võimalik näiteks juhuslikul kohtumisel ka hilisemalt jääda parteituks või mõnesse teise erakonda kuuluvaks, mitte ei hakka öösel somnambuulia küüsi sattununa Keskerakonna kohaliku keskuse poole minema pastakas käes, et liituda...
Ja pühapäeva absoluutne kõrghetk oli see, kui kell sai 18.10 ja algas kuuenda kanali pealt multifilm (mis ilmselt lastele ju mõeldud, sest see on ju multifilm) "South Park". Põhimõtteliselt ei tundunudki osa eriti huvitav olevat (mereröövelkummitused või olid need kummitusmereröövlid), aga see tunne oli petlik, sest kui saabusid ekraanile surnuaiatöölised, kes hakkasid Kyle nimelise rohelises karvamütsis poisikese emale selgitama väga värvikate näidete kaasabil, mida teeb nekrofiil Kyle surnuaialt üles kaevatud vanaemaga (juurdelõigatavad augud oma kire rahuldamiseks, laiba soojas vannis hoimine jne), siis jäi isegi minu suu lahti, kes ma ometi peaks olema oma 33 eluaasta jooksul nii mõndagi kuulnud. Sellele lisandus mõni minut hiljem veel esitlus linnavalitsuse ette kogunenud rahvale, mille puhul kasutati näidisplakateid ja vaseliinipurki nekrofiilise tegevuse audiovisuaalseks tutvustamiseks... Igla juhul olen õnnelik, et mul lapsi ei ole, sest seda ei oleks ilmselt eriti lihtne olnud selgitada, mis siis ikkagi kalli vanaemaga toimus...
Et siis selline meeleolukas nädalavahetus oli. Lisaks telemaratonile sai ka mõned liitrid rõõmujooke tarvitatud, raamatukogust (vt. ka sissekande algusosa) endale kolm raamatut laenutatud ja kõvasti magatud, et saaks jälle kord oma kallile ettevõttele suurt ja võimast kasumit tuua ja päästa oma armastatud kodumaa majanduslangusest, kuhu IRL ja Reform meid viinud on ;)
