reede, 15. jaanuar 2010

"Odav" pask

Päev 1 / 23.12.2009

Ega ei olegi midagi kirjutada, Meeleolu on sitt. Või miskit. Samas on täiega savi ja ei saa veel aru, mis toimub.
Hommikul äratus juba 6:30, et jõuda nälgivate töötutega ühel ajal ukse taha rabelema. Olen esimene. KEDAGI ei ole veel. OK, peale uksevalvuri. Mängin mobiilis Golfi. Rusutud olemisega kodanikud hakkavad kogunema. Kokku peaks neid olema veidi üle 120 000, kuid uste avamiseks saan kokku vast 50 ringi inimesi, kellest vast kümnelkonnal on käes paberid, mida higiste kätega rullitakse... Selge, arvan mina – esmakordsed registreerujad. Uks avaneb ja... Serengeti gaselliparv tormab sisse. Olin jah esimene, aga kuna kogemus puudub, siis liigun sujuvalt viimaste hulka. Siiski õnnestub erakordselt lühikese aja juures saada tädi Rita juurde ja kuulda, et elu ongi sitt ja hetkel ei ole midagi pakkuda. Õnneks öeldakse ka, et „ettevõtluse komisjon eriti ei kepi“, nii et ehk saab kunagi selle 70 tuh krooni ka välja tõmmatud, kui enne tööd ei leia.
Paberid käes, jalutan üle Tõnismäe priiuse platsi poole ja nagu mõnitamiseks on sobitatud hetk päiksesetõusuga... Päike tõuseb, riigilipp tõuseb ja kõlab Eesti hümn... „kui kaunis oled sa...“ Vahva, suht hästi mõnitatud... Õhtul sõidan minema maale. Vähemasti pakutakse viina ja õlut segamini. Mure maandatud vms.

Päev 2 / 24.12.2009

Jõul. Vana tuleb. Sai vist kuusepuud lauldud. Igal juhul on kingid käes. Tasuta boonus vaesuritele. Lahe.

Päev 7 / 29.12.2009

Helistavad, kuradid ja rikuvad mõnusa pohma ära... Vaja minna töövestlusele, egas midagi - kass ja asjad kokku ja Tallinna poole uhama. Auto teeb mingeid trikke, vist ei ole slikid talvel parim lahendus.

Päev 9 / 31.12.2009

Käisin töövestlusel. Saast. Vestlejad järjekordsed blondidest lambad, ise ka ei tea, mida otsivad. Otsime tootejuhti, seega vasta palun, kuidas talud 10 kohtumist päevas... No tere talv ja kevad takkapihta... Sama, mis Mati Kaalu käest küsida, et kuidas linde toidate, kas ikka kunstseemendamist ka teete? Tramaivõi.

Päev 17 / 08.01.2010

Käisin töövestlusel. Trammiga... Kas oli tõesti vaja ennast hommikul vara üles ajada, et seda sitta kuulata? „Mis siis saaks, kui me pakuks teile palka 5000 krooni kuus...“ Siis saaks see, kulla plontikud, et ma kuseks teie peale ja ei teeks isegi seda, mis ma tavaliselt teen, ehk isegi ei viitsiks Diablot mängida. Nalja võib muidugi teha jne, aga ei viitsi eriti süveneda sellesse töösse, kus on juba ees terve rodu shaakaleid, kes on kõik paremad kliendid juba ära haaranud ja mul on „suurepärane võimalus müüa reklaami Arvutimaailmasse prügiveofirmadesse“. Aitähh jne. Ei ole huvitatud... Ilmselt...

Päev 24 / 15.01.2010

Nüüd siis on selge, et olen kuses... Tööd ei ole, Keegi mind ei taha... Aga mis siin ikka kurta. Elu on putsis enivei. Nüüd hakkama tööd otsima Tonga kuningriigis ;)