esmaspäev, 19. oktoober 2009

Punaterror Tallinnas jätkub veel neli aastat.

Nüüd on siis käes see, mida haritud eestlane kartis ja mida salamisi loodeti siiski mitte juhtuvat. Tallinnas on võim taas neljaks aastaks Sm. Savisaare ja tema kõrge haritustasemega vihmavarjuhoidjate käes. Keegi kuskil Moskvas lööb rõõmust kindlasti käsi kokku ja tantsib kazatsokki, et meie oma väike ja armas eestimaine Ramzan Kadõrov on jälle Moskva rahade ja inimeste abil pukki pandud. Kõige rohkem kahju on mul sellest, et sellise asja üle ei saa meie riigis otsustada mitte riigi kodanikud, vaid kaalukeeleks on just nimelt riigivaenulikud ja välismaalastest kokk Zenjad. Paari aasta taguse seisuga elas meie riigis vastavalt rahvastikuministri kodulehele enam kui 115 000 kodakondsuseta isikut, kes on olnud liiga laisad tegemaks kodakondsuseksamit, või ei soovi oma Vene kodakondsust Eesti oma vastu vahetada lisaks nendele, kes omavad teise riigi kodakondsust. Kui me nüüd eeldame, et nendest 115 tuhandest elavad pooled Tallinnas ja teine pool laias laastus Ida-Virumaal, siis võime julgelt öelda, et Tallinnas said Keskerakondlased oma 114 tuhandest häälest ca. 45 % ehk siis üle 50 000 hääle just nimelt nendelt samadelt kodakondsuseta isikutelt. Ilma nende häälteta oleks Kesk saanud vaid 65 000 häält, mis oleks neile pakkunud küll valimisvõidu peaaegu kaks korda suurema häältearvuga, kui seda said Reform või IRL, kuid kindlasti oleks sellisel juhul olnud võimalus, et riigi tähtsuselt kolmandale ametipostile Vabariigi Presidendi ja Peaministri järel oleks astunud inimene, kellel on ka Eesti Vabariigi kodanike toetus. Kui me võrdleme IRLi, Reformi ja Sotside häälte koondarvu, siis see on ca. 89 500, mis annaks neile kokku üle 50 mandaadi Tallinna volikogus. Loomulikult on selline tagantjärele rusikatega vehkimine mõttetu ja tänase seisuga on meil uus linnavalitsus, kes tõenäoliselt "jei kommentaari" on järgmise nelja aasta jooksul toimuvaid linnarahva varade vargusi mitte mingil moel, nagu see on toimunud ka eelmistel aastatel. Küll aga peaks meie riigikogu väga tõsiselt mõtlema sellele, kas elu Eestimaal ei peaks ikkagi juhtima ja reguleerima Eesti Vabariigi kodanikud. Minu autunne sai eile riivatud ja seda sai kindlasti ka teiste vähegi eestimeelsete inimeste autunne. Kahju küll, aga nii see on. Saast mu meelest...

neljapäev, 8. oktoober 2009

Öääh, magada tahaks...

Tere jälle, üle tüki aja. Tegelt on jäänud selline pikem paus sellepärast, et ei olegi nagu millestki kirjutada... Viimane post oli ka selgelt üleliigne, mingit erilist mõtet sealt otsida oleks ilmselt liigne... (2 x liigne ühes lauses. Täiesti ebakorrektne keelekasutus, andestage minu keelekasutus.)

Nädalad tulevad ja lähevad. Tali on tulemas. Midagi väga toredat ei ole sündinud, midagi väga koledat ka mitte. Poliitikud panevad üksteisele ära. Lasnamäel avatakse mingeid kentsakaid parke ja Kadriorus lastakse ilutulestikku. Kaubanduskeskustes märatsevad rahvahulgad, et saada paari kingi...

Siiski on ka midagi toredat, nimelt on vähemalt alanud üle lombi uus seriaalihooaeg, ehk et siis on mida tõmmata ja vaadata. Mitte et mul väga palju aega üle oleks, aga samas jah... ja muusikat tuleb ka nii mis robiseb. Igast jama ka muidugi, a la titicacamaria vms. Aga seda hälvet ei pea õnneks kuulama ja suurem asi Supertsaari saate sõber ma ka ei ole, nii et enisveis. Ja Zyngal tuli uus MafiaWars ka välja. See on selline lõbus lisategevus, mida saab vabadel hetkedel mudida, kui huvi on... See eeldab küll MySpace või Facebooki konto olemasolu, aga samas on väga lõbus ja peab ütlema, et ka üllatuslikult sõltuvustekitav mänguke. Paneb majanduslikult mõtlema jne. Vahva. Pealegi olen alati nautinud inimeste kastilöömist, kuigi virtuaalset. Ja üldsielt olen siiski vägivalla vastane... Vms... Kuigi eks selles osas võiks ka inimesed, kes mind tunnevad nii mõndagi huvitavat rääkida... Aga see selleks. Lihtsalt nii nunnu oli näiteks üks episood tuntud Prantsuse väärtfilmist Dobermann, kui mootorrattepolitseinik sai endale väikese üllatuspaketi granaadi näol kiivri vahele... Vahva. Aga jah, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Täna sai näiteks käidud Tallinna Ettevõtluspäeval, või oleks ehk parem öelda, keskkerakonna valimispäeval, sest Viru keskuse fuajees ei toimunud absoluutselt mitte midagi. Ilmselt on antud ürituse taga jälle mõni nendest arulagedatest blondiinvihmavarjuhoidjatestsasiskalassisest, kellel on kupli all tühjus, või mingi toorvorsti meenutav aine... Palju õnne linnavalitsusele, et on suudetud teha selline vahva üritus...

Praegu ei olegi rohkem mingeid mõtteid, aga kui neid tekib näiteks nädalavahetusel, siis panen aga kirja. Ehk on edaspidi veidi rohkem aega ka, sest järgmisel kahel nädalal on küll mingi räme rabelemine, aga siis jälle rahulikum...

Lõpetuseks väike muusikasoovitus ka: