Punaterror Tallinnas jätkub veel neli aastat.

Nüüd on siis käes see, mida haritud eestlane kartis ja mida salamisi loodeti siiski mitte juhtuvat. Tallinnas on võim taas neljaks aastaks Sm. Savisaare ja tema kõrge haritustasemega vihmavarjuhoidjate käes. Keegi kuskil Moskvas lööb rõõmust kindlasti käsi kokku ja tantsib kazatsokki, et meie oma väike ja armas eestimaine Ramzan Kadõrov on jälle Moskva rahade ja inimeste abil pukki pandud. Kõige rohkem kahju on mul sellest, et sellise asja üle ei saa meie riigis otsustada mitte riigi kodanikud, vaid kaalukeeleks on just nimelt riigivaenulikud ja välismaalastest kokk Zenjad. Paari aasta taguse seisuga elas meie riigis vastavalt rahvastikuministri kodulehele enam kui 115 000 kodakondsuseta isikut, kes on olnud liiga laisad tegemaks kodakondsuseksamit, või ei soovi oma Vene kodakondsust Eesti oma vastu vahetada lisaks nendele, kes omavad teise riigi kodakondsust. Kui me nüüd eeldame, et nendest 115 tuhandest elavad pooled Tallinnas ja teine pool laias laastus Ida-Virumaal, siis võime julgelt öelda, et Tallinnas said Keskerakondlased oma 114 tuhandest häälest ca. 45 % ehk siis üle 50 000 hääle just nimelt nendelt samadelt kodakondsuseta isikutelt. Ilma nende häälteta oleks Kesk saanud vaid 65 000 häält, mis oleks neile pakkunud küll valimisvõidu peaaegu kaks korda suurema häältearvuga, kui seda said Reform või IRL, kuid kindlasti oleks sellisel juhul olnud võimalus, et riigi tähtsuselt kolmandale ametipostile Vabariigi Presidendi ja Peaministri järel oleks astunud inimene, kellel on ka Eesti Vabariigi kodanike toetus. Kui me võrdleme IRLi, Reformi ja Sotside häälte koondarvu, siis see on ca. 89 500, mis annaks neile kokku üle 50 mandaadi Tallinna volikogus. Loomulikult on selline tagantjärele rusikatega vehkimine mõttetu ja tänase seisuga on meil uus linnavalitsus, kes tõenäoliselt "jei kommentaari" on järgmise nelja aasta jooksul toimuvaid linnarahva varade vargusi mitte mingil moel, nagu see on toimunud ka eelmistel aastatel. Küll aga peaks meie riigikogu väga tõsiselt mõtlema sellele, kas elu Eestimaal ei peaks ikkagi juhtima ja reguleerima Eesti Vabariigi kodanikud. Minu autunne sai eile riivatud ja seda sai kindlasti ka teiste vähegi eestimeelsete inimeste autunne. Kahju küll, aga nii see on. Saast mu meelest...