Suvikäes

Eks see nüüd jääb ilmselt mingiks ajaks minu viimaseks postituseks, kuna suvi on nüüd käes ja puhkused tulemas... Esialgu kaon kaheks nädalaks ja kui jumal ja juhatus annavad, siis peale nädalast töörügamist saab jälle kaheks nädalaks haihtuda... Võibolla pean põhjendama, miks selline tore koomiks siin täna on. Nimelt toimus eelmisel nädalal meil jälle kallite ülemuste külaskäik välismaalt. Oli lõbus vaadata, kuidas aega surnuks saab lüüa. Teemad ise vist nii lõbusad küll ei olnud, aga mis siin ikka muud oodata, kui firma päästmiseks pole siiani midagi ette võetud... Aga tegelikult ma ei viitsi suveajal mingit majandus ja masujuttu ajada. Erinevalt mõnedest, kes ei suuda enam üldse kodu üles leida. Kallikesed, ande andeks kui ma kedagi solvan, aga kui inimestel on kodus ikka keegi, kes neid sinna ootab ja kui inimestel on mingeid hobisid või mida iganes muud teha, siis võiks sellist ületunnitamist (tasuta kusjuures) ikkagi haigusena defineerida. Kurb muidugi, kui meie kallis kompanii nüüd põhja läheb mulinal, aga ega enda tervise minematöötamine ka midagi ei aita. Kui ikka juhid ei viitsi midagi selle vastu ette võtta, siis ei olegi midagi teha... Lihtsalt minu pisike aju ei suuda aru saada, kuidas täiskasvanud inimene ei saa aru sellest, et palgatööline töötab selleks, et ülemustele ja omanikele raha teenida. Ja kui sa teed tasuta ületunde, siis needsamad ülemused ja omanikud hõõruvasd käsi kokku, et näe kui tore, meil on mingid debiilikud tööl, kes teevad meile pappi oma vabast ajast ja me ei pea neile isegi mingit lisatasu maksma. Vot ei saa aru, kuidas inimesed, kes muidu on ometigi intelligentsed kodanikud, ei suuda sellest aru saada, et tööl käiakse selleks, et raha teenida. Raha teenida selleks, et nautida elu väljaspool tööd. Mitte selleks, et saaks veelgi rohkem kontoris (või liini ääres) istuda ja tasuta tööd teha...
Aga inaff sellest teemast, ega minu kaagutamine narkomaane ei paranda... Eile algas siis läbu ja rullnoxikute aasta üritus - Õllesummer. Kahju muidugi, et sellest mõttest, mis kunagi asja algatajatel oli, ei ole enam midagi järele jäänud. Parim näide on sellest muidugi see, et üks tuttav, kes juba mitu nädalat on jalalt jalale keksinud ja viiepäevapileteid soetanud, ütles minu küsimise peale, et talle õlu üldse ei meeldigi... Eino anna olla. Mida kuradit Sa sinna Õllesummerile siis ronid, kui Sa õlut ei armasta? Aga samas, ega see üritus ei olegi enam ammu mingi õllesõbra üritus. Pigem justnimelt ähmase pilguga rulliku läbu. Minnakse atrofeerikust jaagupit või omastarustsoomlast tilltollerit vaatama ja põõsas viina jooma. Väga haige. Kahju, et siin lähedal ühtegi tõelist õllefestarit ei toimu. Eelmine nädal just vaatasin, et kusagil karu****s Ameerikas (oli vist Ohios kusagil) toimus suurematsorti õllefestival. Mingi 600 sorti õlut, tõelised õlleguurud koos, lõbusad inimesed jne jne jne. Aga meil? Alekokk (mitte, et mul midagi alekoki vastu oleks, peale Saku surma saab just nende õlukest tarbitud, kui just mingi eriline sündmus ei ole ja mõni uus õlu meie poodidesse saabunud on) ja veel paar õlut, mis ka meie poodides saadaval... No kamoon mehed, nimetage see üritus ikka ümber, sest õllesummer see pole enam ammugi. Ja ükski endast lugupidav õllesõber ilmselt ka seal enam erilise entusiasmiga ei käi. Eelmisel aastal mõtlesin, et proovin. Kuna mulle mörisevad rullikud ei meeldi ja tilltolleri sõber ma ka ei ole, siis oli pettumus suur. Pilet ei olnud küll õnneks väga kallis, nii et kaotus ei olnud väga suur, aga masendus tuli ikkagi peale... Eile sattusin Peetrikale õhtul tuiama ja nägin ka "õllesõpru" põõsastes Lauaviina viskamas, et kohapeal oleks ikka muskel suurem ja saaks kellelegi molli sõita. Ajame endale siilika pähe ja lähme kaklema. Väga lahe. Kappa dressides tsikid ka kaasa ja ongi pidu missugune. Kurb igal juhul, et eestlane selline laudatagune saastarahvas on. Ja kuna minagi olen sama rahva hulgast, siis ilmselt olen ka mina samasugune... Nii et tegin eile endalegi paar õlut kodus, nautisin head kirjandust ja eestikeelseid merelaule...
Aga nüüd on vaja veel paar päeva tööle pühenduda, et oleks ikka sügisepoole ka midagi teha, sest ega ma tegelikult töötuks jäämisest eriti huvitatud ei ole. Mõtteid on igasuguseid, kuidas asja siin paremaks teha, aga eks siis paistab, kas need ka tööle hakkavad...