teisipäev, 20. aprill 2010

Vulkaanidest, Zbigniewidest ja Jeesusest

Kokkuvõttev kokkuvõte nädalavahetusest oleks siis selline, et sai väga palju veini ära joodud ja seda koledat tervist rikkuvat kokakoolat ka. Ja midagi väga suurt ja globaalpoliitilist korda ei saatnud. Selle eest hoolitses ka muidugi meie kauge ja suur sõber Island, kes paiskas õhtu mitme aasta CO kvoodi jao sodi ja tuhka. Lennukid enam ei lenda (mis on ju iseenesest tore, vähem müra, rohkem linnulaulu jne.), NATO kogunemine jääb võibolla ehk ära (mis on ju iseenesest ka tore, vähem ummikuid, vähem eneseupitamist jne.). Oleks see vulkaan nüüd paar nädalat varem pursanud, mõtleb ilmselt keskmine poolakas... Aga jah, kõiki häid asju korraga lihtsalt ei saa. Paar poolakat jälle vähem. Iseenesest muidugi kole lugu, aga samas eelmise aasta jooksul kukkus päris mitu reisijaid täis lennukeid alla ja keegi ei kaagutanud sellisel määral. Ma saan aru, et kõikidel nendel inimestel jäi maha keegi, kes siiralt seda inimest leinab. Nukker muidugi on vaadata seda, kuidas presidendi väike lapselaps on matustel jne., aga samas leian mina oma pisikese ja tigeda ajuga ikkagi, et kaotused olid märksa väiksemad, kui näiteks tavapäraste liinilennukite allakukkumisel. Põhjuseid on tegelikult mitu. Esiteks ei olnud antud lennukis lapsi, kes on meie tulevik ja kelle varajases nooruses suremine on alati märksa traagilisem, kui mingite vanameeste (ja naiste) kukkumine kuhugi sohu. Teiseks oli tegu suures osas poliitilise eliidiga ja me kõik teame, et endistes sotsmaades on selle poliitilise eliidi korruptiivsuse ja vargamentaliteediga täpselt nii, nagu temaga täna on, ehk siis kehvasti. Kui täna peaks riigikogu kogu täiega kuhugi Kärdla lennujaama lähistele kivihunnikusse sadama (lisanduseks võiks seal olla ka kõikide suuremate poliitiliste jõudude juhatused, ministrid jne.) siis mina küll nutma ei hakkaks. Selline puhastus on ju ainult hea. Kõlab kahtlemata väga küüniliselt, aga nii see paraku on.

Teine, meie kohaliku tähtsusega teema on see, et mingit sopamülgast kusagil Tuhala kandis tahetakse jälle päästma tõtata. Lõpetage palun ära selline jama. Tuleks hakata allkirju koguma selle poolt, et teha bensukas tuhala kaevu asemele. Vett saaks kasutada autode survepesuks näiteks. Ja siis vaataks, kuidas looduskaitsjad lähevad hulluks. Nüüd aga tehakse laule ja mingi ilmselgelt geniaalne, aga sama ilmselgelt skisofreeniatunnustega helilooja loob mingeid kantaate ja oode ilule ja energiasambale. Ainuke energiasammas, mis härrastel olemas on, asub neil püksis. Kõik ülejäänu on mütoloogia. Ma arvan, et ka põhjanaba tuleks kaitsta lihtsal põhjusel – seal elab jõuluvana. Ma ise soovitan, et juua tuleks vähem või minna tagasi kergemate narkootikumide peale, kui pea kangeid ei kannata enam. Lõpetage see jorutamine ära, et ühte täiesti tavapärast allikakohta ei tohi sellepärast ära kaotada, et sellele on puust kaevurakmed peale ehitatud. Ja bu rus.

Ja kolmandaks tahaks käsitleda saatana enda poolt Eesti telepurki paisatud teleseriaali „Ühikarotid“, mis vastavalt moraalijüngrite, padukristlaste ja huijejoosnaajet kelle poolt veel on viimas kõik meie noored tapikorras surma ja hädade lõputusse kanjonisse. Et näidatakse koguni seda, kuidas noored suitsetavad. Mina küll näiteks ei teadnud enne, et noored ka suitsetavad. Ja mis need nakrotikud on? Issand, issand kui õudne. Tule jeesus ja mooses ja päästa meid selle käest, mis meie peale on langenud, kui Baruto oma 190 kilose kehakaaluga. Bää-bää-bää. Mulle tuleb seoses sellega meelde üks seik kusagil aastast 1990 vms. Kui käisin keskkooli lõpuklassides, olin vastutav koolidiskodel baaripidaja ametiga (kartulikrõps ja limonaad leti pealt – šampus ja parematel päevadel royal piiritus mehukattiga leti alt). Ja siis võttis EELK, Eesti Komitee, Rahvarinne või issand looja ise meie juurde saata oma saadiku, kes siis koolisaalis (sama koht, kus toimusid roojased hooramisepeod) tõi meieni ilmutused tema majesteedilt endalt. Kokkutulnud keskkooliõpilastele tegi seesama taevase ilu tooja selgeks, kuidas piiblisalm ütleb, et kui me enam kartulikrõpsu ei söö, siis saame igavese päikese maale, kus kostab vaid inglilaul ja süüakse hõbedastelt liudadelt puhast ambroosiat. Ja lõpetuseks visati saali jumalik pomm – „kui jeesusel ei olnud diskosid vaja, siis pole ka teile, tema lastele neid vaja“. Et siis nagu mida? Muidugi saan ma täna ju aru, et tal oli täiesti õigus. Jeesusele ei olnud tõesti diskosid vaja ja disko ongi saatanast. Rokki ja punki tuleb kuulata... Aga tollal ma olin ju veel nooruke ja ullike...

Lisaks kõigele eelnevale, mis puudutab globaalset elu või siis Eesti kohalikke puukallistajaid, käisin eelmisel nädalal Martakesega (see on minu kallis Mazda tüüpi sõiduvahend) ülevaatusel. Jube lahe oli. Kõik oli katki, aga ülevaatus sai tehtud nagu naksus. Kehv lugu oli see, et selgus, et ka minu Totsikesel (see on minu teine kallis Dodge tüüpi sõiduvahend) on ülevaatus märkamatult läbi saanud. No tramaivõi, palju ma pean ühekorraga neid ülevaatusi tegema. Vaesus tuleb ju sedasi. Nüüd ongi nii, et loen siin kuu lõpuni jäänud kopikaid. Põlegi õieti teisi enam jäänud. Aga samas ei viitsiks mingit kolme tuhandet liiklussinikuuele ka maksta, nii et tuleb ilmselt minna ja teine ülevaatus ka ära teha. Mnjah, naljakas on see maailm ikka tõesti. Kusagilt kunagi lugesin, et tegelikult ongi ju nii, et inimene hoolitseb oma auto eest märksa rohkem, kui iseenda eest. Autol käid regulaarselt ülevaatust tegemas, aga enda tervis on savi. Mul ka juba mingi mitu kuud statsionaarsed valud rindkeres, aga arstile ei viitsi ka minna. Eks näis, mis edasi saab. Ja pealegi täna ei ole eriti midagi. Samas ma ei ole enam mingi... mmm... 18 tundi joonud ka tilkagi. Ime ka siis, kui tervis ei hakka juba paremaks minema. Aga ega sellel ei lasta kaua jätkuda. Meie sünnipäevalaps läks juba suurte kottidega poe poole ja tseres 1h ja 10min hakatakse jooke pakkuma. Loodetavasti mitte suuremates kogustes, muidu peab hakkama jala kodu poole kakerdama. Ja seda ju ometi ei tahaks teha...

Hetkel ei viitsikski rohkem erinevatel teemadel halada, aga juba homme juba uus hala. Või siis ülehomme, või kurat teab millal...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar