Jaanid - jalgpall

Ommuk kallis lugeja. Ei ole enam iidamast saanud siia midagi postitada, aga nüüd on igasugu asju vahepeal toimunud ja seoses sellega on võibolla mõtet veidi mõtet mõlgutada.
Jaanid selleks korraks läbi. Sai sedakorda tehtud midagi väga ebajaanilikku ja käidud Vabaõhumuuseumi jaanitulel. Väga mõttetu. Isegi erakordselt mõttetu üritus. Enam ei tee. Vähemalt üritan mitte enam sellist asja teha. Mingi räme seltskond, pikad järjekorrad, maitsetud grillvorstid, tilluke jaanituli, vene rahvamuusika (eesti rahvuslikul jaanitulel?) ja rõvedalt kallis pilet, kui ainult natuke vinguda... Õnneks olin endale Kopli säästukast varunud autopagasisse paar Walteri lutipudelit (lutipudel on 2 liitrine plastiktaara) nii et kaheteistkümnest koju jõudes sain ka natuke personaalset jaanituld teha (arvutit nokkida ja õlli lasta). Aga jah.
Vahepeal on vahetunud ka töökoht ja nüüd olen rõõmsasti uuel tööpostil tegelemas meediaagentuuri tööga. Mis iseenesest on ikka väga palju parem ala kui see neetud IT, millest oli ikka totaalselt siiber. Võiks isegi öelda, et elu on lill, kui ainult kuu lõpuni oleks oma eelmisest kohast teenitud sandikopikatega välja vedanud. Eks nüüd tuleb kerjama minna :). Samas on kuu lõpuni veel ainult mõned päevad, nii et elu on ikkagi lill. Pealegi möödub nädalavahetus Pärnus, kus antakse ehk süüa ka, nii et näljasurm veel ei tule. Tulevad hoopis hansapäevad ja metssea grill.
Võibolla tekib nüüd kellelgi küsimus, et kui kogu maailm jälgib hetkel vuvuzela maailmameistrivõitlusi neegritemaal, siis miks mina sellest ei kirjuta. Põhjus on tegelikult väga lihtne. Jalgpall on jama. Ma tõesti ei saa aru, miks sellist jampsi peaks vaatama? Sellest ma saan väga hästi aru, miks seda mängida. Mulle meeldib ka jalgpalli mängida, aga jalgpalli vaatamine on umbes 48% veel igavam, kui maleturniiri jälgimine. Eriti veel, kui suurem osa mängitud mängudest on siiani lõppenud viigiga. No andke andeks, aga eriti põnev on jälgida 90 minutit + veel mingi aeg seda, kuidas mingid jobud jooksevad ühest väljaku otsast teise ja loodavad viikidega alagrupist edasi pääseda. Mõttetu. Hea uudis on muidugi see, et kaks jobude seltskonda on juba kinga saanud (konnaõgijad ja makaroonid), kui nüüd ispanjoolad ka kinga saaks, siis võibolla isegi poolfinaale ja finaali võiks vaadata. Aga ma ei luba midagi, sest kui mul ikka midagi targemat teha on, siis neid siblivaid ahvikesi ei viitsiks küll vaadata. Ja need kuradi vuvuzelad ma topiks nendele ruberoidpoistele... Sinnasamusele. Aga mis sa ikka tahad inimesest, kes on 5 aastat tagasi puu otsast alla tulnud? Tema puhubki pasunat või siis kraabib mulla alt endale söögiks juurikaid. Aga aitab jalgpallijutust, niigi palju juba seda puhutud.
Selle asemel teen parem tööd ja teenin raha, et järgmisest kuust algaks märksa positiivsem eluke, kus saaks endale veelgi rohkem asju ja õlut lubada :).