Põhimõtteliselt olen võtnud aluseks sellise veidi ulmelise lähenemise. Nimelt teab iga arvutimängu või siis ka kosmoseteemaliste ulmeseriaalide huviline inimene seda, et igal õhusõidukil on olemas erinevad relvad, tehniline seisund ja kilbid, mis ei lase vaenlase poolt lastavatel laengutel Sinu laevani jõuda. Samal moel arvan, et igal töötajal on olemas oskused, mida kasutada nö. "relvana" oma töös, et võita rohkem kliente, teha kvaliteetsemat tööd ja vajadusel ka konkurentidele "ära panna". Kilbi all saame ilmselt silmas pidada inimese töötahet, motivatsiooni ja lojaalsust ettevõttele.
Kujutame nüüd siis ette, et inimene, kes on ettevõttes teinud oma tööd näiteks viis aastat. Võimed on ikka olemas, ega nendega ju midagi ei juhtu, küll aga võib alla minna motivatsioon ja lojaalsus. Selleks, et neid asju üleval hoida, on vaja ettevõtte juhtkonna poolset tuge, motiveerimist jne. Kui seda ei ole, siis muutub töötaja rahutuks ja lõpuks, kui kaitsekilp on kadunud, võib hakata ka ettevõttele vastu töötama.
Sisuliselt on iga töötaja (joonisel a) võimeline 
olema piisavalt motiveeritud, selleks et teha oma tööd korralikult, olla oma tööandjale lojaalne ja mitte tegutsema vastu ettevõttele, mis talle palka ja tööd annab. Selge on, et konkurendid (joonisel c) soovivad iga hinna eest olukorda Sinu firmas destabiliseerida ja tekitada olukorda, kus Sinu kliendid lähevad nende juurde üle ja seesama vaene töötaja võetakse ka üle, juhul kui tegemist on oma ala hea spetsialistiga. Selleks, et seda ei juhtuks, peaks juhtkond (joonisel b) seda kaitsekilbi olemasolu kogu aeg jälgima ja vajadusel suunama resursse kilbi olemasolu tagamiseks. Vajadusel isegi oma olemasolevaid vahendeid töötajatele jagades. Juhul, kui seda ei tehta, siis on üsna tõenäoline, et mingil hetkel muutub see kaitsekilp olematuks (ehk et siis kaob igasugune motivatsioon ja lojaalsus tööandjale). Kui aga see juhtub, siis ei ole enam midagi teha. Täna ongi minu kalli tööandja puhul tekkinud olukord, kus ma ei tunne enam mingit tööandja poolset tuge ja seoses sellega olen ka väga vastuvõtlik headele pakkumistele, isegi kui see tähendaks oma mugavast kohakesest loobumist. Mis puudutab selle kaitsekihi paksust, siis olen enda jaoks välja töötanud valemi, mis minu puhul vähemalt toimib. Ilmselt on see iga inimese jaoks erinev ja sõltub paljudest asjaoludest, aga minu jaoks kehtib järgmine valem:
olema piisavalt motiveeritud, selleks et teha oma tööd korralikult, olla oma tööandjale lojaalne ja mitte tegutsema vastu ettevõttele, mis talle palka ja tööd annab. Selge on, et konkurendid (joonisel c) soovivad iga hinna eest olukorda Sinu firmas destabiliseerida ja tekitada olukorda, kus Sinu kliendid lähevad nende juurde üle ja seesama vaene töötaja võetakse ka üle, juhul kui tegemist on oma ala hea spetsialistiga. Selleks, et seda ei juhtuks, peaks juhtkond (joonisel b) seda kaitsekilbi olemasolu kogu aeg jälgima ja vajadusel suunama resursse kilbi olemasolu tagamiseks. Vajadusel isegi oma olemasolevaid vahendeid töötajatele jagades. Juhul, kui seda ei tehta, siis on üsna tõenäoline, et mingil hetkel muutub see kaitsekilp olematuks (ehk et siis kaob igasugune motivatsioon ja lojaalsus tööandjale). Kui aga see juhtub, siis ei ole enam midagi teha. Täna ongi minu kalli tööandja puhul tekkinud olukord, kus ma ei tunne enam mingit tööandja poolset tuge ja seoses sellega olen ka väga vastuvõtlik headele pakkumistele, isegi kui see tähendaks oma mugavast kohakesest loobumist. Mis puudutab selle kaitsekihi paksust, siis olen enda jaoks välja töötanud valemi, mis minu puhul vähemalt toimib. Ilmselt on see iga inimese jaoks erinev ja sõltub paljudest asjaoludest, aga minu jaoks kehtib järgmine valem: Hm + (Ta x Sm) = Jm
Hm - Hetkemotivatsioon (kuudes)
Ta - Tööaastad (aastates)
Tm - Viimase motiveerimise suurus (%)
Jm - Jääkmotivatsioon (kuudes)
Minu puhul oleks siis olnud lühendite asendamisel numbritega valem 2008 Oktoobris, kui viimati toimus mind motiveeriv tegevus, mis tõstis minu motiveerituse taset umbes 20% ja enne mida olin juba otsutanud, et motivatsioon on 0 ja peab hakkama lahkuma, selline:
0 + (4,5 x 20) = 9, ehk et siis peale seda olin ma valmis veel 9 kuud siin ettevõttes töötama.
Seda muidugi eeldusel, et juhtkonna poolne suhtumine on endine, kõik toimib ja me saame oma tööd rahulikult teha.
Kahjuks see päris nii ei ole. Nimelt on juba jaanuari algusest hakanud juhtkond ajama poliitikat - "tehke kõik 300% tööd ilma igasuguse lisamotivaatorita", ehk et siis lisaks sellele, et töötaja kaitsekilpi närivad väljaspool asuvad mõjutegurid, on ka ettevõtte oma juhtkond asunud töötaja motivatsiooni edukalt järama. Arusaadavalt tekib siis olukord, kus hakkab kehtima valem:
Kahjuks see päris nii ei ole. Nimelt on juba jaanuari algusest hakanud juhtkond ajama poliitikat - "tehke kõik 300% tööd ilma igasuguse lisamotivaatorita", ehk et siis lisaks sellele, et töötaja kaitsekilpi närivad väljaspool asuvad mõjutegurid, on ka ettevõtte oma juhtkond asunud töötaja motivatsiooni edukalt järama. Arusaadavalt tekib siis olukord, kus hakkab kehtima valem:(Hm + (Ta x Sm))/2 = Jm, ehk et siis kui me arvestame, et minu motiveeritud tegevust oli jaanuari alguseks järel veel 6 kuud, siis numbritega on valem selline:
6 + (4,5 x 0)/2 = 3
See näitab seda, et tegelikult on tööandjal aega selle kuu lõpuni, et midagi ette võtta, muidu ollakse lihtsalt ühe töötaja võrra jällegi vaesem. Mitte et ma oma tagasihoidlikku isiksust üle tahaks hinnata, aga juhid peaks ikka personali eest ka hoolt kandma. Ei saa nii, et lihtsalt nõuan ja vastu ei taha midagi anda. Tegelikult muidugi ei saa kindlasti inimesi ühe mütsiga lüüa ja nii mõnelgi läheb selle motivatsiooni vähenemisega vähem, või rohkem aega, kui minul, aga selge on see, et kui täna ei võta meie ja ka teiste ettevõtete juhid midagi ette, siis ollakse varsti ka oma spetsialistidest ilma. Ma saan aru küll, et raha ei ole, aga sellegipoolest ei tohiks asjal lasta niikaugele minna, et inimesed muutuvad firmas juhitamatuteks, ehk et siis hakkavad tegema koostööd ka näiteks konkurentidega, et ots-otsaga kokku tulla. Natuke jabur, kas te ei leia?
Aga nüüd natuke rõõmsamaid teemasid ka - osalesin aktiivselt meie kauni Vabariigi 91. sünnipäeval. No muidugi mis 91 see ikka niiväga on, vahepeal ei olnud mingit vabariiki, kuigi muidugi mõned vanad parteimehed eesotsas EKP esimese sekretäri sm. Rjuutliga väidavad, et ka vahepeal sai Eesti Vabariigi eest tugevasti Keila-Joal litside ja viina abil võideldud, aga olgem ausad, tegelikult üritas lihtinimene ikka oma elu kuidagi rahulikult ära elada, et laib laual ja katus peakohal ja võimumehed ajasid samamoodi raha kokku ja (vabandan väljendust) kusid kõrge kaarega töörahva peale. Nojah, igal juhul sai käidud Maarjamäel vaatamas uut näitust Eesti Vabariigi arengu kohta ja osaletud ka viktoriinil, kus saime kahetsusväärse teise koha :(... Esimesest kohast jäi vaid mõni punkt puudu, aga mis seal siis ikka. Lihtsalt peaauhinnaks oli võimalus pidu panna Maarjamäe lossis... Oleks ju kena olnud. Ja siis tuli muidugi kohustuslik vastlakukkel, hernesupp ja presidendi vastuvõtu jälgimine. Kleitidest ma midagi rääkida ei oska paraku. Aga Liis Lass jäi muidugi silma. Samas muidugi on tõsi see, et iga kutsutu võtab ise kaasa keda soovib, nii et ei ole probleemi. Nukker on muidugi vaadata, kuidas Eesti läbi aegade madalaimalaubaline linnuke ennast igalepoole topib. Väga räige. Muidu oli aga väga tavaline. Leeprapisikute jagamine kõikidele külalistele, mida viisid läbi Toomas-Hendrik ja Evelin. Miski väga mõttetu kontsert (ma tõesti ei saa aru, milleks sellist sürri on vaja igal aastal rahva raha eest teha?) ja siis mugimine ja veinijoomine. Väga tore, ütleks ma selle peale.
Kahjuks olid külalised mind külastamas autoga, nii et ei saanud väga tilka panna, mis oleks kindlasti ürituse märksa lõbusamaks teinud, aga samas ei ole ka suurt vahet. Tuleb samamoodi ka 92, 93 ja 94 sünnipäev. Tavaline inimene vahib ikka samamoodi teleekraani, kus rikkad ja ilusad veini joovad ja tunnevad ennast hästi. Ja mõned kindlasti sooviks ka sinna saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar