teisipäev, 10. märts 2009

Rahvastepall

Nonehh, üldse ei pole aega olnud, et siia midagi üllitada. Viimasest korrast on palju vett merre voolanud, mitmed kaubanduskeskused maha põlenud, Eesti Laulud valitud ja kõiksugu kosmilised haigused läbi põetud. Aga kõigest ükshaaval.

Eesti Laulu valimine - ausalt öeldes ei ole minu asi vinguda, aga hääletussüsteem oli kergelt öeldes kummaline. Mitte, et valituks ei osutunud õige laul vms., aga selles mõttes on netivigisejatel küll õigus, et rahva hääl ei kottinud kedagi. Oleks ikka võinud siis teha variandi, kus viimased kaks oleks olnud rahva ja žürii lemmikud ja siis oleks valitud kahe hulgast, kes kuhugi sõidab. Praegu oli ju selge, et kuitahes hea lugu Trafficul ka ei olnud, ei oleks nad enivei vlituks osutunud. Kadus kogu põnevus ja asja iva vaataja jaoks. Ja vele üks asi, mis jäi väga räigelt silma, oli see, et Jan Uuspõld on ikka ilma alkota, nagu kala kuival maal. No ei ole naljakas, tee mis tahad. Mõni mees on kohe loodud joodikuks ja ei ole vaja siis oma elunorme muutma hakata, kui tahta eduka näitlejana jätkata. Ma saan aru küll, et põhimõtteliselt ei ole ilus, kui inimene joob jne, aga loomeinimestega on paraku lihtsalt nii, et peab jooma. Midagi ei ole lihtsalt teha. Nii et kallis Jan, hakka jooma. Siis on publik tänulik, Sul leib laual ja nalja saab ka...

Mustikas. No mis ma oskan öelda? Ebaõnn. Samas ei oska ka mingit eriti pädevat seisukohta võtta, sest minu külastused sinnakanti jäävad põhiliselt sellesse aega, kui seal üks teine kaubanduslik asutus oli. Tore kohtm, kus müüdi igasugu ebalegaalset sodi. Aga kindlasti tõi see tore sündmus paljude inimeste ellu kauaigatsetud vaheldust. Eriti neile, kellele oli Mustika Prisma kodupood ja ka neile, kes omasid seal töökohta. Või siis neile, kes pidid ringiga hommikul tööle sõitma, sest tänavad olid kinni. Nii et tegelikult ma muus suhtes ei tähtsustaks asja üle. No põles ja mis siis? Põleb ka järgmine ja ülejärgmine keskus ja järjest rohkem neid süttib, mida rohkem on firmadel kindlustusraha vaja. Nii et oodata on põnevaid aegu. Eriti neile, kes elavad mõne kaubanduskeskuse majas või vahetult naabruses.

Isiklikus elus paraku midagi huvitavat nädalavahetusel ei toimunud. Miski räme haigus on kusagilt kallale tulnud. Pühapäevaks läks juba nagu päris heaks, aga eile oli täiega kreisi, kui nina nuuskasin. Täiesti konkreetselt hakkas pilt jooksma. Täpselt nagu vana hea vene mustvalge telekaga. Sekundiga viskas südame pahaks ja kui ei oleks silmi kinni saanud, siis oleks ilmselt lõunane kanapitsa olnud töölaual kuhjas... Õnneks õnnestus kuidagimoodi pilt seisma panna ja juba poole tunni pärast hakkas natuke parem. Eelmisel nädalal käisin oma sooja kehakesega erinevatel töövestlustel. Kes ütles, et Eestis ei ole enam tööd? Kurask, et osanud enam töövestlusi ära paigutada kalendrisse. Telefon oli punane, et tule sinna ja tule tänna. Täiesti hullumeelne. Ja mina muidugi oskasin olla selline punaste silmadega tõbine mörr... Aga ei ole hullu, tundus, et sobis, nii et tulevik võib olla juba märksa toredam.
Nädalavahetus oli ka tore. Tegin enda jaoks toreda plaani, et reedel joon vähem ja lähen varakult magama, et siis jaksan laubal rohkem. Ja nii oligi. Jõin ainult mingi mõne joogi ja kobistasin enne kella ühte juba unedemaale. Ja siis olin laupäeval nagu elektrijänes. Nii et ei tasu alahinnata korralikku und. Aga järgmise nädalavahetuseni on
jäänud veel tervelt kolm tervet päeva ja tänasest ka veel peaaegu terve tunnike siin vegeteeruda. Oeh, kuidas ei viitsi enam. Tahan sooja suve, või siis vähemalt soojale maalegi. Nii ammu ei ole enam kuhugi reisinud. Taisse võiks nüüd juba peaaegu minna. Paar tuhat veel alla ja siis ongi 10 tuhande piir alatatud. Siis lähen murjanitele külla ja joon kogu nende õlu ära. Mis need pisikesed hiinlased mulle ikka teha saavad. Isegi tai poksiga tegelevad hiinlased... Teine variant oleks muidugi minna kuhugi ameerikamaale niisama ringi udjama, aga sealsed lennupiletid ei ole veel ka nii odavaks läinud, nagu võiks. Aga samas, kui vaadata üldist olukorda maailma majanduses, siis ehk varsti juba saab. Saaks mingu 3-4 tonniga piletid kätte, siis võiks juba mõelda. Kokku üle 25 ei viitsiks küll näiteks kahenädalase tripi eest maksta. Aga samas muidugi neid kohti, kuhu tahaks reisida on nii palju, et ega vist ei jõua oma lühikese allesoleva aja jooksul igal pool nagunii käia. Selle jaoks oleks ajamasinat vaja, nagu näha ka juuresoleval pildil :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar