Raha on järjest vähem. Tööd peab rohkem tegema ja meie valitsejad löövad katku ajal lulli. Eile näituseks lasti sadu tuhandeid kroone jälle Tallinna taevasse. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks. Kui Edgar endale järjekordse 2 millise mersu ostab, siis mina seda ju ei näe. Aga kui tehakse kena ilutulestik, siis rõõmustab see ju mindki. Või midagi...
Samas, kui vaadata meie uudiseid, siis ei ole see elu nii kole midagi. mina leidsin enda jaoks vägagi palju huvitavat lugemist. Siinkohal vast mõned väljavõtted pealkirjadest, mis mind intrigeerisid ja õhutasid oma arvamust avaldama:
1. "Pedaja on Tennokese juuksur" - ma küll ei tunne mitte ühtegi Pedajat, ega Tennokest aga sellegipoolest on huvitav ja hariv seda teadmist omada...
2. ""Üksikvanema" Jaak on tegelikult tiss" - ei tunne ka Jaaku, aga see on tõesti põnev, kui keegi Jaak (ilmselt vist meesterahvas) on "tiss"... Mis see point on, ei saa kahjuks aru, aga eks võib ju isegi järeldusi teha. Kui meesterahvas tarbib palju õlut ja muid vägijooke, siis on ju ilmselge, et tekib ülekaalulisus. Lisaks sellele tekitab õlu naissuguhormoone, mis samuti võivad tissid kasvama panna.
3. "Varvaste näksimine äratas naise koomast" - tõsiselt huvitav arstiteaduslik avastus, et koomas inimesed suudavad siiski midagi veel näksida. Lahtiseks jääb ainult see, kelle varbaid ta siis näksis? Kui enda omi, siis lisandub muudele imedele veel ka suurepärane painduvus...
Ja lõpetuseks õpetatakse Delfis, kuidas mehele head suuseksi teha. See on muidugi ka alati hea info... Mitte et mina tahaks mehele head suuseksi pakkuda. Või millist iganes suuseksi. Mehele ma mõtlen...
Nädalavahetus möödus aga rahulikult. Sai käidud Pärnu teatris "Endla" esilavastusel vaatamas Gogoli "Revidenti". Iseenesest ei olnud ju paha, kuigi esimene vaatus oli näideldud kuidagi uniselt. Võibolla oli viga minus, et ma ise ei suutnud nii kiiresti Vene hingeellu sisse elada. Aga samas ei olnud kindlasti tegu ka "tort näkku" huumoriga ja tükk vajas veidi ka mõttetööd, mis on alati teretulnud (vaata ka ülaltoodud uudiste pealkirju). Päris palju võis tõmmata paralleele tänapäevase eluga, kuigi mul õnneks ei ole vaja mingit revideerimist eriti karta. Küll aga tuli mulle meelde kohe üks lugu lapsepõlvest, kui sai veel tihtilugu isa juures laevas oldud ja kus käis ka igal aastal miski komisjon asju üle vaatamas. Kuna oli suht selge, et kõik oli üsnagi ligadilogadi, siis oligi kõige olulisemaks kapteni oskuseks see, et komisjon tuli kogu koosseisus meelitada kapteni "salongi", kus laud oli kaetud suitsuvorsti leibade ja Belõi Aisti konjakitega. Töö oli hästi tehtud, kui komisjon eesotsas komisjoni esimehega kukkusid lihtsalt salongist peale "pidulikku vastuvõttu" välja ja ei suutnud muud teha, kui oma Volgasse istuda ja Tallinna poole tagasi uhada. Ja oligi selleks korraks jälle revideeritud :)
Aga tänasest olen jällegi tagasi oma toredal töökohal, mis seniks veel alles. Kauaks seda rõõmu muidugi on, seda ei tea keegi, aga uue aastani ehk ikka lohistatakse välja. Mis pärast saab, seda ei tea keegi kurat. Aga kui king tuleb, siis peaks vist ikka oma ammuse mõtte teoks tegema ja selle toreda riigi tolmu enda jalgadelt pühkima. Ei näe nagu erilist mõtet seda riiki nii siiralt ja meeletult armastada, et siia jääda kraavi viskama. Aga näisnäis, mis saab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar