No tere hommikust. Lumi hakkab vaikselt ära kaduma ja kevad mühab väljas täiega. Olen endale mingi leepra külge saanud ja nüüd tuleb kodus istuda. Õnneks on erinevalt paljudest Eestimaa peredest elekter ja posti kojukanne olemas, nii et saan ennast uudistega kursis hoida. Ja eks jääb aega ka mitte niiväga uudseid uudiseid oma peas läbi mõelda...Aga jah, täna hommikul on peast läbi käinud teemadering päris lai, nagu ka pealkirast võib näha ja järeldada. Kõik algas tegelikult juba eile, kui lugesin toredat infokillukest Eesti Päevalehest, kus kirjutatakse sellest, et riik tahab külmutada õpetajate palgatõusu ja sellest, et õpetajad on sellele kategooriliselt vastu. Sellega seoses tekkis 4 mõtet:
1. Inimesena ma saan õpetajatest aru - kes siis ei tahaks saada garanteeritud palgatõusu igal aastal? Mina tahaks küll... Aga kuna ma töötan erasektoris, siis ei ole seda garantiid kusagilt võtta. Aga jah - inimesena ma saan õpetajatest aru...
2. Majandusinimesena ma ei saa õpetajatest aru - riik on nende tööandja. Samasugune, nagu näiteks Estonian Air, Kalev, Tallink või mis iganes eraettevõte, või siis ka riigi osalusega ettevõte. Lihtne näide, kallid õpetajad - kui ütleme Joosepi Kingaäril läheb halvasti ja kingi ei osteta. Joosepil kasum sisuliselt puudub ja hea, kui jaksab olemasolevaid palkasid töötajatele maksta. Mis siis teha? Esiteks laseb Joosep 10 müüjast 3 lahti (koondab) ja vähendab muid kulusid. Ja kui nüüd oletame Galina läheb Joosepi juurde ja nõuab resoluutselt enne koondamist palgatõusu, siis kui tõenäoline on see, et Galina on koondatavate hulgas? Kas: a) 10% b)50% või c) 100%. Mina kogenud matemaatikuna pakun seda viimast varianti. Ja nüüd võiks küsida, et kuhu ma selle jutuga tahtsin jõuda. Vaadake, kallid pedagoogid. Mida ma öelda tahan on see, et kui tööandjal, olgu see siis riik, riigifirma või eraetevõte, ei ole raha, siis ei saa rääkida palgatõusust. Ükskõik kui väga töötaja seda ka ei sooviks. Selline vahendite olemasolu ja ostuvõimaluste omavaheline suhe sai mulle selgeks, kui olin ca. 5 aastane ja omasin esimesi kordi rahalisi võimalusi tühja taara näol. 20 kopikalise liitrise piimapudeli eest sai täpselt ühe (1) paki hernekommi, mille hind oli 11 kopikat. Ei saanud kahte (2) , ega kolme (3) pakki. Loomulikult võis juhtuda, et mul oli taskupõhjas kaks lisakopikat ja ma sain siiski kaks pakki, aga see on hoopis üks teine teema... Ehk et siis minusugune küllaltki keskpärase mõtlemisvõimega kodanik sai ressursside ja võimaluste vahelisest suhtest aru enne kooli minekut. Pedagoogid, tundub mulle, ei saa siiani aru, mis tähendab see, kui raha ei ole. Mul on tõeliselt kahju nendest lastest, keda õpetavad need õpetajad, kes palgatõusu külmutamise vastu piketeerima lähevad. Nukker pilt igal juhul, inimesed, kes õpetavad lapsi vanuses 6 - 19 on oma arengutasemelt kusagil 3 aastase tasemel...
3. Ja veel. Kindlasti lubavad osad õpetajad nüüd töölt ära minna ja mitte nõustuda taolise riigipoolse represseerimisega. Aga loomulikult, minge minema. Tahaks tõesti teada, kui paljud õpetajad on tulnud oma pedagoogitööd tegema puhtalt raha pärast. Ma saan aru, et aated ja ideelisus ei too toitu lauale, aga seda peaks ju iga keskkooli lõpetaja teadma, et pedagoogide palgad ei ole mitte kunagi olnud mingi meepott. Mis te siis sinna Pedasse ronite, kui te tahate suurt pappi saada? Minge kuhugi stuudiumisse äri või juurat õppima, kui pappi tahate. Ja nendele pedagoogidele, kes plaanivad jalga lasta, ütleks ainult ühte - mis te tõesti arvate, et Teie laps ei jää lolliks, kui kõik pedagoogid töölt minema lähevad? Jääb, täpselt samamoodi, nagu riigikogulase, ärimehe või töölise perest tulev laps. See mõte kusjuures on mul tekkinud seoses politseinike ja tuletõrjujate jätkuva tööga mitterahulolemise ja ametist lahkumisega. Et siis tuues paralleeli, siis kas kallis tuletõrjuja tõesti arvab, et tema maja ei põle? Põleb, ja põleb sama hästi, kui riigikogulase, ärimehe või töölise maja. Et siis kas kallis politseimees tõesti arvab, et tema naist ei saa vägistada? Saab, ja saab sama hästi, kui riigikogulase, ärimehe või töölise naist. Nii et kogu ametkonna minemajooksmine ei too kasu mitte kellelegi, kaasa arvatud ka ametkonna esindajale endale... Ja see puudutab ka pedagooge.
4. Ja samas lõpetuseks ikkagi pean ütlema, et ma olen kahel käel selle poolt, et pedagoogidel, meditsiinilisel personalil, tuletõrjujatel, päästeametnikel ja politseinikel peaks kindlasti olema korralikud (inimväärsed) palgad, lihtsalt tuleks aru saada sellest, et kui tööandjal ei ole raha (vt. punkt 2), siis ei saa palka juurde. Läheb tööandjal paremini, läheb ka töötajal paremini.
Teine teema, mis meeles mõlkus, oli see, et lugesin (ilmselt hilinemisega) kusagilt usuõpetuse kohustuslikuks muutumisega kooliõpilastele. Jälle üks teema, mis mind totaalselt häirib. Ehk et siis minu arusaamise koha pealt on õpilasel oodata tunnistusele hinnet kaks (või mis iganes tänapäeval negatiivne skoor koolides on), kui temast ei saa mingit usuzombit? No tramaeivõi... Miks ei võiks sellise otsuse tegemine jääda ikkagi adekvaatse ja oma peaga mõtleva täiskasvanu teha? Ma ei mõista hukka neid inimesi, kes on usklikuks hakanud, kuigi mina seda ilmselt kaine peaga ei teeks. Lihtsalt leian, et sellise otsuse tegemine ei tohiks olla kellegi kolmanda teha. Täiesti vastumeelne on näiteks esimesi päevi ilmal olnud väikelaste ristimine. Milleks seda jama vaja on? Miks peab laps saama regulaarset ajupesu, et oma ülejäänud elu täita mingeid 3 sajandi rituaale? See on ikka täiesti haige mentaliteet, mis paneb lapsevanemad selliseid asju tegema oma lastega. Tehke siis kohe veetest ka ära... (Kes ei tea, mis on veetest, siis see on see test, mis tehti keskajal arvatavate nõidadega - inimene seoti kinni ja visati sügavasse vette. Kui inimene ära uppus, siis järelikult ei olnud ta ikkagi nõid. Rahvas kehitas õlgu ja läks laiali.) Igal juhul normaalseks seda 21 sajandil mingil juhul pidada ei saa. Ja teine äärmus muidugi on hiljuti loetud artikkel (ajalehte ei mäleta enam, vanainimese asi...), kus kirjeldati vanainimeste viimist "jumala juurde" erinevates vanadekodudes. Vaesed vanainimesed, igasugu jama neile ka vägisi pähe aetakse. Alguses Savisaar ja nüüd siis Jehoova. Kohutav on see vanainimese elu. Mingi seadus ju peaks olema, millega taolist haiget manipuleerimist vanainimestega saaks ära hoida? Ei ole ju võimalik, et täiesti dementne tädi Maali on mingi sekti liikmeks poolvägisi tehtud ja tõenäoliselt ka pandud allkirjastama oma maise vara andmise lepingut "jumalale". Või on? Eesti Vabariigis ilmselt tõesti. Minu arvamus on muidugi üldse selline (tuntud vanainimeste vihkaja, nagu ma olen - pensionäridele märja vaiba alla juhtmed jne... Ei hakka praegu täpsustama...), et alates mingist eluaastast tuleks vanureid kohelda samamoodi, nagu seda tehakse ka alaealistega. No kui ei saa hääletada täiesti poliitiliselt teadlik ja haritud 15 aastane noor, siis ei tohiks seda ammugi lasta teha mingil 89 aastasel vanuril, kellel kesknoored lausa füüsiliselt kätt suunavad, millisesse kastikesse rist teha, või milline nummer kirjutada. Tema ei saa ju enam midagi aru, või kui, siis sellest, et Kerakond on neile teinud 500 kroonise annetuse, mille eest saab soola ja tikke osta eluõhtuks. Mõttetu...
Aga nüüd ongi teemadering ammendatud. Peaks vist lõuna peale mõtlema hakkama. Ja homme õhtul siis juba Revidendi esietendus Pärnus. Eks näis, kui hästi ikkagi sellist vene mentaliteeti saab tänapäeva Eesti ellu tuua, nagu tutvustuses lubatakse... Täna aga tuleb ilmselt veidi viskit jälle manustada, mis ongi ju minusuguse prole unistus :p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar