reede, 7. november 2008

Majanduslik surutis

Reede jälle käes ja vaja varsti poodi viski järele minna. Ütle siis veel, et surutis on :). kuigi homme hommikul on kindlasti surutis. Eile siis oli see tore päev, kui meie suured jumalad võtsid meid ühte tuppa kokku ja nimetasid selle asja juhatuse koosolekuks. Alustuseks lubati pooleteise tunnist tõsist töösessiooni teemal "mis tehtud, mis teoksil" ja siis hakkas pihta... Jumal küll ma tahaks olla juhataja, istud, sügad mune ja ajad mingit kohutavat ibarat suust välja. "rasked ajad nõuavad keerulisi otsuseid", "ainult tugevad firmad jäävad rasketel aegadel ellu", " rasketel aegadel firma muutub tugevamaks, lihtsatel aegadel lihtsalt kasvab..." jne jne jne. Ko-hu-tav... Sellist, vabandage väga, paskapuhet võib ju muidugi alati ajada, aga seda ma tean kõike isegi ja ilmselt ei olnud ka teised toasviibijad mitte pimedusega löödud. Ja samas, kui väita, et tuleb rasketel aegadel vähem mula ajada ja rohkem tööd teha, siis see oli suurepärane näide sellest, kuidas aega surnuks lüüa. Ja see võrratu traktaat kestis planeeritud pooleteise tunni asemel mingi kolm ja pool tundi ja ilmselt oleks jumala asemikud veelgi edasi plämisenud, aga tööpäev sai lihtsalt füüsiliselt otsa... Nii et räige...


Aga päevapoliitikast ka. Vahepeal on politseiülemaks saanud neeger. Mitte, et mul neegrite vastu midagi oleks. Kui näiteks Keenias safarijuht või koristaja on neeger, siis tõepoolest ei ole minul mitte mingit probleemi sellega. Aga kui seda meie väikese kodueesti mätta otsast vaadata, siis murelikuks teeb. Ja siinkohal mitte üldse nahavärv. Kui näiteks vana sõjard Powell oleks presidendiks saanud, siis mul poleks selle vastu midagi olnud. Aga mingit demokraatiat ja läbirääkimist Venemaaga ajama hakkav poliitik on meie jaoks ikka kole sitt lugu. Niigi näitab Gruusiaga juhtunu päris selgelt, et Venemaaga ei ole poliitiliste vahenditega mitte sittagi teha. Veerand Gruusiat on siiani Venemaa käes ja keegi ei liiguta ennast absoluutselt. Ehk et siis meie jaoks oleks see sama, kui vanjad võtavad Eesti kuni Kuusaluni üle ja siis öeldakse, et kui te nüüd oma väed veate Rakverre, siis on OK. Ja järgmine kord? Panevad Tallinnani välja ja siis antakse ka Kuusalu. Ja siis Haapsaluni? Ja lõpuks võime endale Vilsandile teha Eesti Wabariigi ja hakata seal Savisaare majandusraamatuid lugema :) Palju õnne, Eesti rahvas. Nii et minu, kui välispoliitika spetsialisti hinnangul on hetkel meil ja ka teistel endistel NL osadel praegu suht kusine seis. Vabandan väljendamast ennast sellise labasusega, aga nii see on...
Lisan siia ka paar ilusat pildikest valimisvõitlusest. Ei ole mingi rassist, aga piltidelt kumab lihtsalt vastu tõelist elutarkust ja olemuslikku fluidumit, mis annab meie multirassilises maailmas... Ah mingiks jamaks läks kätte.
Ühesõnaga, naljakas on.
Neegrile võibolla mitte nii väga.
Ah jaa, mul tuli veel üks selline mõte, et kui Obama tuleb Eestit külastama, siis minu suurepärase fantaasia kohaselt võiks tekkida situatsioon, kus meie Ilves võtab Parru Kadriorus vastu ja tekib järgnev kahekõne:
Barack: Ohhoo, te olete mulle punase vaiba toonud!
Toomas-Hendrik: Jah ikka, me toome igasugustele tähtsatele inimestele vaiba...
Barack: Ja teil on mingi väga imeliku mundriga mehed rivis siin?
Toomas-Hendrik: Jah, see on meie sõjavägi.
Barack: Aga miks nad niimoodi riides on? Kas Teil on mingi karneval käimas?
Toomas-Hendrik: Sinu jaoks on see võibolla tõesti karneval... Neeger...
Ja eile Jussilt kuuldud anekdoot ka siia lõppu:
Väikese Vasja käest küsitakse Venemaal koolis, kelleks ta tahab saada, kui ta suureks kasvab.
Vasja vastab: "peaministriks tahaks saada", mille peale õpetaja käratab: "kurat, saa kõigepealt presidendiks!"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar