Jaaniku hõng

Tundub, et täna on selline lugu, et saan veidi aega mõnedest (minu jaoks) huvitavatest teemadest rääkida :)

1. Koondamised ja ametiühingud - nüüd on siis selge, et tööseadus tuleb kogu oma karmuses ja eks need peakesed hakkavad esimesel juulil lendama (kes teab, võibolla minu oma teiste seas...). Mis ma ikka oskan öelda - ega keskmise inimese käest nagunii ei küsita, mis neile meeldib või ei meeldi. Kes siis ei tahaks saada koondamisel aastapalka, nagu eelmisel nädalavahetusel "olukorrast riigis" saates rääkis? Aga eks seal on omad konksud ka, sest siis läheks ilmselt kuhi firmasid lihtsalt pankrotti ja alustaks nädal hiljem uue nime all tegutsemist ja urineeriks kõrge kaarega kõikidele võlanõudjatele peale. Kaasa arvatud ekstöölised...

Ametiühingute streik oli lapsemäng, nagu ikka. Lootused olid päris heaks krutitud, aga välja tuli nii nagu alati. Streikida tuleks ikka nii, nagu seda tehakse Hispaanias ja Prantsude juures. Nädalaks kogu transport (k.a. lennundus, bussid, taksod jne jne jne) seisma ja kolmandal päeval läheb kisa selliseks, et valitsejad peavad lihtsalt midagi ette võtma, mitte nii et üks kurblik trollijuht seisab kusagil mustamäe teel sarved maas ja omast arust streigib. Sellised lollid, kes sellist streiki teevad, tulevadki lahti lasta... Ja ma ei tea, mis tolad seda AÜ asja üldse juhivad, kui nad lasevad mingil spontaansel streigil sündida, millega inimesed riskivad oma tööga. Mina nõuaks nende üksikute streikijate asemel lahtilaskmise puhul kohtu kaudu selle saamata palga AÜ käest kätte ilusasti.

2. Sumo - vaatasin ühte toredat dokfilmi kaadrit selle kohta, mis toimub Sumo tagatubades, asja saab vaadata siin: http://www.abc.net.au/foreign/content/2009/s2593545.htm. Kommentaariks võibolla niipalju, et vägisi tahab hakata selline läänelik ja lodev suhtumine Sumosse jõudma. Noored poisid lähevad ja tahavad kohe hakata staarideks ja jõuda tippu, samas ei taheta selle nimel üldse vaeva näha, joostakse minema jne. Ma saaks aru, kui tegemist oleks mingite lääneriikidest tulnud hellikutega, aga tegemist on kohalike Jaapani noortega, kes ei ole enda jaoks selgeks teinud, et Sumomehe koduks on tema koduklubi ja nooremad peavad tegema kõvemate vennikeste eest asjad ära, on selleks siis tubade koristamine või kokkamine. Lisaks sellele on ju trenn nii kole raske ja vahel peab isegi pikali kukkuma. Täielikud jobud, ma ütlen küll. Tegelikult taandub kõik ikkagi ühele asjale - kui Sa tahad millegis tipus olla, siis tuleb paljustki loobuda ja selle nimel kõvasti tööd teha. Kes seda teha ei viitsi ja ei ole selleks valmis, see põrub nii et kolin taga... Aga lisaks sellele on siis nüüd Eestimaal esilinastunud dokfilm Baruto e. Kaido elust, mida oleks küll hädasti vaja näha. Eks peab tasapisi uurima hakkama, kus seda siis ikkagi näha saab, sest mingid jamad pidid jätkuvalt olema Jaapani Sumoliidu ja muude asjaajajatega.

3. Ostin endale teisipäeval ühe uue raamatu. Eks ma oleks selle nagunii ostnud, kui oleks enne silma jäänud, aga igal juhul nüüd ostsin ära ja pean ütlema, et Juha Vuorinen on endiselt minu kirjanduslik jumal. No ei ole võimalik niimoodi kirjutada. Lihtsalt ei ole võimalik. Ei ole võimalik. Eile õhtuks oli raamat läbi ja oleks sama hooga ahminud veel mõned Juha raamatud, aga ei olnud hetkel käepärast... Nutt tuli suurest härdusest peale, et keegi oskab sellisel kaunil moel enda mõtteid avaldada. Mõni kohe oskab. Eriti räme oli muidugi perereis Kanaaridele, lihtsalt tuli kohe silme ette ka meie väikene tripp aastavahetusel, kus ühel hommikul oli täpselt sama tunne, kui akna taga oli purgaa, puud lendasid ringi, rand uppus ja kõrvalsaarel olid teed nii mägedest, kui ka rannast minema viidud... Aga mina ei oska seda kõike lihtsalt nii hästi sõnadesse panna. Igal juhul ma soovitan jumala pärast kõikidele, kes on väsinud masust, trallist tööpuuduse ümber ja sellest rõlgest kliimast, mis meid siin igapäevaselt ümbritseb.

Ja siis kirjutab mingi troll kusagil foorumis, et Juha Vuorineni raamatuid ei tohiks lugeda, sest "See on väga vastikult kirjutatud ja selle lugemine võib teid õigelt elurajalt kõrvale juhtida pluss mõrvata veel kõik teie unistused ka takkapihta" ja soovitab lugeda kellegi joodikust ja narkomaanist laksualuse murjani Coelho soperdisi... Buhhaahhhhaaa, lubage naerda. Loeme ikka seda, mis kodune ja ka kultuuriliselt sarnane. Ei ole vaja teha nägu, nagu me saaks aru mingist sfäärides hõljuvate mõttemütsikeste imeteostest. Aga samas on see väga tore, kui mingi kuivanud ajudega plont (vabandan nüüd kõikide mittekuivanud ajudega valgepäiste tütarlaste ees) hakkab seltskonnas filosofeerima järjekordse "Alkeemiku" teemadel... Böö, igav... Ja müts maha Coelho ees, kes suutis koomasena mingi plätserdise maha panna ja mõned lollid usuvad, et see ongi kõrgem kunst. Eks see on vist sama seltskond, kes käisid kunstihoones vaatamas purki lastud sitta ja uskusid, et see on kunst... Edu teile filosoofilised erudiidid!

Ja nüüd on käes aeg minna jaani pidama. Viis päeva pidu ja pillerkaart. Millest tuleb küll sõna piller? Soome keeles on see tableti nimetusi, et siis tabletikaar? Hmm. Vot ei tea. Ja Aristet ei ole ka kusagilt hetkel võtta. Küll aga on poed täis õlut, rummi ja sakummi. Heihei ja lähen maksa marineerima...