Vanad võlad

Nu terekest siis suvisest pealinnast. Vihma lahmab täiega ja elu on täpselt nagu ilmgi... Ehk siis sitt... Jalg läks ka jälle pooleks nagu ikka suve alguses. Nüüd komberdan ringi, nagu mingi pomps. Muidugi on see seotud ka sellega, et eile üritasin teha üldtuimestust, mis algas pudeli veiniga, mis läks üle kaktusezipile, mis läks üle mingile ürgjubedale rummile ja siis tuli muidugi veel viin ka kodust ära juua. Ütleme siis nii, et tuimestus mõjus, aga hommikul oli ikka päris kole olla... Õnneks on nüüd juba parem ja seetõttu otsustasingi mõned vanad võlad ära klaarida... Nimelt sai lubatud, et ilmuvad mõned pildid sellest Piiteri reisist, kus sai osaletud ja siin nad siis nüüd on:

Tegemist Peterhofi esise platsiga, kus kohalikud "ärimehed" pakuvad oma kola ja kus sai esimesel päeval maitstud võrratut penoplastist juustuburgerit...

Peterhofis olid muidugi igast purtskaevud, kujud, lossid ja muud sitta, aga põhitegijad olid ikkagi oravapoisid (ja tüdrukud), kes täiesti süüdimatult turiste ahistasid...

Teel kangelaslinna Leningradi. Kinnisvarabuum buumib täiega. Kraanasid on rohkem, kui kerjuseid tänavatel, keda ei ole ka mitte sugugi vähe...

Pobeedat võeti seal ka täiega vastu. Nojah, mida mina sellest arvan on muidugi iseasi, aga samas ma ei mõista ka Venemaal elavaid venelasi hukka. Las nad siis pealegi olla rahul oma "asvabadiitelitega"...

Ja trammid olid väga ägedad. Laiarööpmelised kusjuures. Ja kolisevad. Aga samas teevad nüüd peatusi ka, nii et impruuvment missugune. Enam ei peagi trammile järele jooksma piimapudelitega kott kolisemas, et lennult peale hüpata. Ja piimapudeleid ka enam poes ei ole, on ainult viinapudelid...

Vaade hotelliaknast. "Pole paha" ütleks Villu, kuigi Villu ei ütle enam suurt midagi. Kotivaras Villu :)... Ühesõnaga võibolla keegi ei tea, mis asi on Aurora, aga tegemist on selle suurepärase revolutsioonilaevaga, mis justkuinagu oleks nõukogude võimu toonud tööliste ja talupoegade juurde jne... Tõeline võim aga on hoopis Aurorast veidi kõrgemal ja seda mitte ainult Venemaal, vaid ka meie koduses banaanikas...

See on jänes. Kui keegi ei tea... Ja asub see silla kõrval, mis viib jänesesaarele.

Näide tüüpilisest alfaisasest. Pisikese peaga jobu. Nimi on Peeter. Aga seeeest põlved läigivad.

Selline see vene karu siis ongi. Joob lutist ja kerjab tänaval. iseenesest muidugi väga nunnu, mis ma oskan ikka öelda.


Selline ekskrementalnaja kamera siis. Ei ole ikka inimmõistusel piire. Peterburg - heade mõtete linn.

Oh taevas, kui laineline taevas. Aga tegelikult tahtsin hoopis Vene vanarauda pildistada. Ei tea, kas sellega sõja korral Narva-Jõesuuni ikka veaks välja, või mitte. Mina pakun et mitte. Ja kuna kahurid nagunii ei tööta, siis ilmselt oleks sõjaväel mõttekam tulla bussidega, mitte riskida merepõhja minemisega...

Lahkumine kangelaslinnast Leningradist. Ei tea, kas kunagi enam näen ma Leninionu? Aga mine sa tea, võibolla viivad siberi rongid sellest mööda?

Igal juhul siis selline väike kokkuvõte. Pilte sai muidugi tehtud kõvasti, aga kuna nende ülespanek siia on paras valu pepus, siis ma rohkem ei viitsi. Mis teha? Ja nüüd hakkab jälle tore töö... Ehk saab õhtuks kaineks ka.

Tervitused teisest ilmast!