esmaspäev, 8. juuni 2009

Pisikestest koertest ja Tarandist

Alustaks tänast postitust sellest, et kaks korrust allpool elaval muidu väga toredal vene rahvusest vanatädil on väikene koer. Kääbusšnautser on vist tõug, kui ma ei eksi. Koer on esimesel pilgul selline nunnupunnu armas loomake. Aga kuna ta on selline pisike alaarenenud Šnautser (õigemini inimese poolt alaaretatud), siis on tema komplekside mastaapsust suht keeruline sõnadesse panna. Ühesõnaga, kui see "elukas" oleks rihma otsast vaba, siis tõenäoliselt oleks ta koheselt (vabandan väljendit) hetkega mul hambaidpidi persses kinni. Nüüd aga peab ta paraku ainult meeletu kisaga ennast välja elama ja seda kõikide kallal, kes tema jalutustrajektoorile jäävad. Ehk et siis tüüpiline väikese koera kompleks. Kõik on ju tegelikult väga tore, sest ega ma talle eriti teele ette ei ole jäänud ja lõppudelõpuks paistab ta olevat vanatädile väga toredaks kaaslaseks. Kuhu ma tegelikult tahtsin jõuda on see, et kui koer on alaarenenud ja tunneb ennast puudutatuna, siis õigesti hooldatuna ja ettevaatusabinõusid kasutusele võttes ei ole temast muud hullu, kui et väike detsibell, mis inimeste kõrvu sööb. Sitem lugu on see, kui samad kompleksid on küljes inimestel. Eriti ebameeldivad on selles suhtes just sellised alamõõdulised pisikese ajuga mehikesed, kes ei ole kunagi täiskasvanuks saanud. Ja seda nii kehaliselt, kui ka vaimsete mõõdupuude järgi. Kuna mõistust ei ole ja jõudu ka mitte, siis kompenseeritakse see valju ja valimatu klähvimisega. Valatakse kaasinimesed verbaalsete fekaalidega üle ja ollakse ise endaga kohutavalt rahul. Paraku ei ole selle inimese vastasel tegevusel ka mingit mõtet, sest tavaliselt on nad nii kitsa silmaringiga, et tõenäoliselt lööks nad oma nina ära, kui üritaks pead pöörata. Vastu hakates valate ainult õli tulle ja pisikese perverdi vingumine ja klähvimine kostab veel kahe kvartali tagant. Samas kui ma saan aru sellest, kui mul tuleks eraelus selliste (aju)kääbustega tegemist teha. Kehitaks õlgu ja läheks lihtsalt oma teed, las kämbu klähvib. Kurvem lugu on see, kui selliste troppidega tuleb tegemist teha tööalaselt. Siis on suht keeruline nendest mööda minna. Ja kui inimest ka juhtkonna poolt ei suukorvistata, siis ei jõua seda väljaheidete hulka, mida too jätis suust välja ajab, varsti enam keegi taluda. Kurb, kui sellised inimesed töötavad kohtadel, kus nad peavad teiste inimestega suhtlema. Ma mõtlen, et näiteks hauakaevaja või tuukri elukutse sobiks sellistele kõige paremini, aga olgem ausad - kuna rammu ei ole, siis hauda ikka niisama lihtsalt ei viska. Ja tuukri elukutseks on vajalik teatav kehamass... Rääkimata sellest, et mõlema töö jaoks on vaja ka teatavat mõistuse olemasolu, mida sellistel nähvitsatel tavaliselt ei ole. Üldiselt muidugi olen seda meelt, et kui ikka haiglas peale sünnitust on näha, et tegemist on väärarenguga, siis tuleks teha inimkonnale teene ja jäänuk magama panna, muidu kasvabki selliseid kodanikke, nagu nii mõnigi täna meie hulgas ringi jalutab...

Aga nüüd siis mõned päevakajalised teemad ka moraliseerimise kõrvale. Eile siis toimusid toredad valimised. Osalesin valimistel aktiivselt vaadates õhtul ETV ettekandes valimisstuudiot. Valima ei viitsinud minna, laisk nagu ma olen. Tegelikult oli muidugi põhjus proosalisem - lihtsalt jõudsin linna alles peale kaheksat ja oligi sellega selleks korraks kõik. KOV valimistele tuleb vist siis ikka minna, või vähemalt netiski valida, kuigi ega Tallinnas ei tule nagunii mingit normaalset linnavalitsust... Aga kui ei vali, siis on lõpuks kõik volikogulased ka kohukesed ja siis on korras. Praegu vähemalt kojamees kritiseerib... Aga ka eilsed valimised läksid ootuspäraselt. Minu pakkumine; KE-2, RE-2, IRL-1 ja Tarand oli peaaegu, aga nagu selgus läks üks RE hääl ikkagist Sossudele ja nii saabki Padar minna Brüsselisse samakat ajama. Aga ta oli ka eilseks pea ära pesnud, nii et põhimõtteliselt mul ei ole Padari vastu küll midagi. Normaalne säga, kui kasutada noortepärast ja poppi keelt. Tarand oli muidugi selge mineja ja ega see KE kaks kohta ei ole ka mingi imeasi. Vähemalt ühest kisakõrist naissavipätsi näol, saame mõneks ajaks lahti. Vähemalt ei pea vaatama Foorumi saadet, kus ta vahtu välja ajab kuidas ikka maailm on kolekole koht, kui seda ei valitse Savisaarte perekond. La Familia...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar