Eino järjest paremaks läheb. Täna siis oli veel toredam öine seiklus. Märkimisväärselt lühem küll, sest kell äratas, aga siiski. Kujutage endale ette, et seisate kusagil väga kitsaste tänavatega vanalinnas. No näiteks Roomas, või kui on vähem fantaasiat, siis minu pärast Tallinnas. Seisatate kusagil seinaorvas, et oma jäätisetuutut nautida ja vaadata möödaliuglevaid turistidehorde, kui järsku muutub õhk paksuks nooltest, mis inimeste peakõrguselt mööda tänavat tuhisevad. Oh seda verepulma... Igal juhul väga haige. Äratus oli konkreetne igal juhul. Samas olin muidugi kenasti varjus, nii et minu jaoks oli see rohkem nagu karneval... Aga eilane päev oli muidu vaikne ja valgus õhtusse, nagu roheline tatt ninast. Ei mingeid ekstsesse. Bingo oli tühi loos, nagu ikka minu jaoks (ei tea, miks küll kõrgharidusega inimesed ei saa aru, et 1% võiduvõimaluse tekitamiseks on vajalik osta kokku ca. 9 000 000 krooni eest pileteid, mida on märksa rohkem, kui 7 900 000 krooni, mis eile kellelegi välja loositi... miinus maksud...) Igal juhul -8 numbrit ja raha wisely spended...Jalgpall oli igav, nagu ikka Eesti mängud. Minu kübaratõste, et suudeti värav tühi hoida, aga seda saaks ka nii teha, et kõik mehed teeksid väravapostide vahel püramiidi. Buum oma kohustuslikku väravat ei teinud, mis oleks sellest mängust ajaloolise teinud (mina oleks peale Poomi väravast väljavõtmist ta ründeliini pannud, aga kes olen mina?). Ja siis saabus vaikus... Ja täna on siis juba neljas päev kainena. Täiesti kohutav. Huvitav, kas haiged uned kaovad ära, kui ma homme väikese privaatpeo õhtul korraldan... Hmm, tasub proovimist... Igal juhul...
Praegu ei viitsigi rohkem kirjutada. Nagunii ei olekski millest... Hetkel... Vaja uut muusikat tõmbama hakata hoopis, et saaks homme ka midagi endale kõrva toppida õhtul, mitte ainult kõrisse valada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar